Selleks, et oleks kõrge kaasahaaratus, peab oma töötajatest aru saama. Parima võimaluse annab selleks kahepoolne kommunikatsioon ja selle ühe vormina kindlasti töötajate (ja miks ka mitte klientide) rahuloluuuring. Neid ju tehakse ka, aga kes teevad: peamiselt välismaised ettevõtted, kes on kohustatud oma emaettevõttega paralleelselt seda tegema. Kindlasti järgnevad sellele ka mingid parendussammud, aga kuivõrd me neid ise teadvustame ja näeme, et sellest kõigest meile kasu on. Parimal juhul saame me raporti, mille oma tarkusega ise lahti loeme. Ühelt poolt võib olla nõus ettevõtjatega, kes ütlevad, et nad teavad nagunii kõike, mis rahulolu uuringust välja tuleb: väike palk, palju töö, rohkem kommunikatsiooni, jne. Täpselt nii ongi. Küsimus on: kui palju sellel aastal? Ehk siis rahuloluuuring annab meile hea võimaluse uurida, mis toimub ettevõtte sees ja võrrelda möödunud aegadega.
Kaasahaaratuse oluliseks elemendiks on töötajate rahulolu ja selle uurimine, mis lõpuks annab meile kliendikogemuse. Kui see on positiivne, siis tulevad meile kliendid tagasi, kui töötajate kogemus on positiivne, siis ei lähe töötajad meie juurest ära. Meie ühiskond on ammu muutunud tööjõudu otsivaks ühiskonnaks. Muide sellepärast on Eestil ka pagulasi vaja – need teevad kõik need tööd ära, mida keegi teine ei taha teha. Vähemalt teoorias.
Kokkuvõttes – tõstes kliendikogemust (töötajate positiivset kogemust) ettevõttest, saame me suurema klientide (töötajate) rahulolu, läbi selle aga suurema kaasahaaratuse. Maailm on ümmargune. Kõik asjad mõjutavad kõiki, kliendikogemus aga ettevõtte kasumit kõige otsesemalt.
Pakume läbi kliendikogemuse parema mõistmise ja selle uueks loomise Ettevõtjale pikas perspektiivis suuremat klientide rahulolu, töötajate väiksemat lahkumist, seeläbi suuremat käivet, mis tagab kõrgema kasumi ja suurema kaasahaaratuse, mis omakorda viib rahulolevamate klientideni ja ring hakkab jälle peale.