Enesemääramise teooria aluseks on kolm vajadust
Enesemääramise teooriat toetavad paljud uuringud, mida on erinevatel aegadel tehtud. Peamine rakendus, kus saab enesemääramise teooriat kasutada, on töö kaudu saadav tunnustus – hüvitis (reward). Ehk enesemääramisteooria sobib suurepäraselt mõtestamaks lahti ettevõttes olevat motivatsioonisüsteemi ja vajadusel seda muutma, tuginedes enesemääramise teooria aluspunktidele.
Inimese kolm universaalset vajadust.
Erinevalt Maslow vajaduste hierarhia teooriast ei ole enesemääramisteooria aluseks olevad kolm vajadust hierarhilises järgnevuses või üldse omavahel järgnevuses. Nad on omased kõikidele inimestele ja tagavad inimeste võime areneda.
Juhtide jaoks on siinkohal põnev sõnum see, et kui need kolm vajadust on töökohtades rahuldatud, siis kogevad inimesed oma töökohal kõrgekvaliteedilist motivatsiooni ja inimesed teevad oma tööd kirega ehk suure tõenäosusega sattuvad „kulgemise“ rajale, mis veelgi tõstab nende rahulolu tehtava tööga.
Kui juht soovib kasutada seda enesemääramise teooriat oma ettevõttes, siis peab ta muutma oma juhtimisfookuse vanalt “Mida ma saan anda inimestele, et neid motiveerida?”, uueks “Kuidas ma saan panna inimesed nende töökohal tundma end autonoomselt, seotuna ja pädevana?” Järgnevalt defineerime enesemäräamise teooria kolm kõige olulisemat mõistet ja anname lühikesi nõuandeid, mida teha nende tõstmiseks.
Autonoomia – Autonomy.
Autonoomia on inimeste vajadus tajuda, et neil on erinevaid valikuid; et see, mida nad teevad, toimub nende omal tahtel ja nad ise on oma tegude põhjustajateks. Juhtidel on võimalik mõjutada inimeste autonoomia tunnetust seeläbi, kuidas nad raamivad inimestele antavat informatsiooni ja kas situatsioonid toetavad inimese autonoomia tajumist või pigem pärsivad seda.
Seotus ja suhted – Relatedness.
Seotus ja suhted on inimese vajadus hoolida teistest ja laste teistel endast hoolida, olla ühendatud teistega ilma mingi omakasupüüdliku tagamõtteta ja tunda, et nad aitavad luua midagi suuremat kui on nemad ise. Juhtidel on siinkohal suurepärane võimalus aidata inimestel ülesse leida nende töö tähendus ettevõtte ja kolleegida ning klientide jaoks.
Kompetents – Competence.
Kompetentsus ehk pädevus on inimeste vajadus tunda end tõhusana lahendades igapäevaseid tööülesandeid ja kohates võimalusi, mis lubavad töötajal näidata oma aja jooksul omandatud oskusi ning tunda seejuures rõõmu ja iseenda kasvu. Juhid saavad kindlasti kaasa aidata inimete soovile õppida ja kasvada.
3 tegevust autonoomia arendamiseks.
- Raami eesmärke ja ajakava, mis on inimeste jaoks oluliseks teabeks ja mis tagab kokkuvõttes inimese edukuse. Püüa mitte dikteerida mida teha ja ära püüa teha inimesi kindlasti millegi eest vastutavaks.
- Hoidu inimesi motiveerimast läbi lisatasude lubamise eest osalemisel erinevates mängudes-võistlustes. Vaid vähestel inimestel õnnestub end motiveerida millegigi tegelema ja võitma võistlust saades innustust välisest motivatsioonist. Inimesed peaksid võitma soovist midagi saavutada (mis on kõrgema kvaliteediga kui preemia saamine), näiteks oluline eesmärk nende endi jaoks.
- Ärge suruge inimestele peale mida nad peavad tegema. Püsivad kõrged saavutused tulenevad inimeste poolt tehtud valikutest (soovitavalt teadlikutest), mitte sellest, et nad tunnetavad et nad peavad seda tegema.
3 tegevust seotuse suurendamiseks.
- Uuri, mis tundeid tekitab töötamine sinu ettevõttes. Küsi inimestelt, kuidas nad suhtuvad uude projekti või uutesse eesmärkidesse ja kuula vastuseid. Kõik mida öeldakse ja kõik kuidas käitutakse ei pruugi olla vastuvõetav, kuid kõik tunded on väärt uurimist.
- Andke aega, et saaksite arendada inimeste väärtusi töökohal – siis aidake neil need väärtused viia vastavusse nende eesmärkidega. On võimatu siduda tehtavat tööd väärtustega, kui inimesed ei tea mis nende väärtused on.
- Siduge inimeste töö üllaste eesmärkidega.
3 tegevust kompetentsi arendamiseks
- Eralda ressursse õppimiseks. Mõtle, mis sõnumi saadab see töötajatele nende õppimise ja arendamise väärtusest, kui koolituse eelarve on alati esimene, mida vähendatakse.
- Sea õppimisega seotud ja õppimisele suunatud eesmärke, mitte vaid traditsioonilisi tulemustele ja väljunditele orienteeritud eesmärke.
- Küsi iga tööpäeva lõpus mitte traditsiooniline küsimus „Mis sa täna oled saavutanud“ vaid hoopis „Mis sa täna oled õppinud? Kuidas sa oled täna kasvanud ja mil viisil on see sulle ja teistele homme abiks?“