Maslow vajaduste hierarhia – kõrgema taseme vajadused – osa 3
Järgnevalt vaatleme Maslow vajaduste hierarhia teooria järgmist osa, milleks on kõrgema taseme vajadused. Me oleme rääkinud sissejuhatavalt Maslow eluloost ja vajaduste hierarhia saamisest (siin) ning madalama taseme vajadustest (siin). Kõrgema taseme vajadus on püramiidis ülevalpool ja neid on kolm: kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus ja eneseteostuse vajadus
Raul Vatsar
Maslow 5 tasemeline vajaduste hierarhia – kuuluvusvajadus.
Sellel vajaduse tasemel hakkab inimene tundma vajadust kuuluda kellegi juurde, kellegagi kokku, olla koos kellegagi. Kuuluvus on kõrgema taseme vajadus, mida me teame kui sõprust, kiindumust, kuuluvust, armastust. Neid kõiki võib pidada selle vajaduse vormideks. Inimene hakkab käima trennis, laulukooris, sõpradega kaarte mängimas, astub klubisse, parteisse, rahvatantsurühma. Ikka selleks, et olla koos teiste inimestega. Siin tasemel tuleb inimestele pakkuda võimalust tunda ennast teistega koos olevat.
Me saame rääkida ka infost ja selle jagamisest, mis kindlasti lähendab ja eristab inimesi. Mina saan informatsiooni ja sina mitte. Mina kuulun siseringi ja sina mitte. Kindlasti on oluliseks vormiks erinevad koosviibimised, alates mitteformaalsest ja stiihilisest sünnipäevapeost ja lõpetades väga formaalsete ja reeglite järgi käivate koosolekutega. Pakkudes selliseid koosolemise vorme inimestele, tabab ettevõte mitut „kärbest“ korraga – saab näidata oma juhtimise taset, loob võimalusi meeskonnatunde tekkimiseks, rahuldab inimeste koosolemise vajadusi.
Kui rääkida, et motiveerimisel annavad parima tulemuse ettevõtte jaoks need võtted, mis on nö. nii inimese kui ettevõtte huvide jaoks ühesuunalised, siis siin tasemel on suure tõenäosusega need võtted esindatud. Kindlasti leidub inimesi, kes on väga introvertsed ja seega nende välise oleku järgi võib oletada, et see tase on tema jaoks ebaoluline. Samas ei välista ka introverdi puhul keegi, et oma sisemuses võiks ju ka introvert soovida kuuluda ja tundest sellest rõõmu.
Kuuluvuse jaoks on välja mõeldud vormiriietus nii sõjaväel kui ka näiteks jalgpallis. Sõjaväes annab vormiriietus tunde, et teised on täpselt samasugused nagu sina isegi. Jalgpalli puhul on võimalik seda vormiriietust osta ja samastuda staadionil mängivate meestega, muutused nii osaks nendest. Turundus kasutab seda inimeste soovi kuuluda julmalt ära ja näiteks suurte riietetootjate reklaamid näitavad lõbusaid, hästiriietatud noori inimesi, kelle moodi ka sina võiksid olla ja seega osta meie riided ja oledki üks meie hulgast. Turunduses osatakse hästi rõhuda kuuluvusvajadusele. Ütleb ju ka egmenteerimisteooria, et me peame määratlema millised inimesed võiksid olla meie sihtrühmas ja neiel suunama nende vajaduste rahuldamisega näidatud sõnumi.
Maslow 5 tasemeline vajaduste hierarhia – tunnustusvajadus.
Tunnustusvajadust võiks lühidalt ja tabavalt defineerida väga lihtsalt: meis igaühes on peidus soov kiita saada.
See kõrgema taseme vajadus väljendub läbi on inimese enda ego. Selle ego „paitamiseks“ ja arusaamiseks, et me oleme õigel teel, on meil vajadus olla kiidetud, tunnustatud, tõusta teistest seeläbi kõrgemale. Inimene soovib, et teda tunnustataks tema poolt tehtu-saavutatu eest. Tegelikkuses isegi, kui inimene midagi ei saavuta, siis kiita tahab ta ikka saada. Selle vajaduse ekspluateerimisega on püütud koolis õpilased õppima panna. Paraku on paljudel juhtudel jõutud välja sinna, et kiita pole millegi eest, aga selleks, et asi veidikenegi toimiks, tuleb ikka kiita.
Samasugune situatsioon võib valitseda ka töökohtadel. Nii õpetas üks lugupeetud direktor kunagi oma müügijuhti, et kui müügiesindajad saavad millegi positiivsega hakkama, siis tuleb neid kiita. Müügijuhi arvamuse peale, et aga kui ei saa, arvas direktor: „Aga soeng ja kleit on neil ju ilusad. Kiida siis nende eest!“ Ja me oleme ellu lasknud ja viljeleme soengu ja kleidi eest kiitmist paljudel elualadel, selle asemel, et öelda, et sõbrad, nii ei saa, tuleks midagi muuta, me ainult kiidame ja kiidame: kleiti ja soengut.
Peaks mõistma ka seda, et ehkki on väga populaarne on teooria, et kiita tuleb ka üritamise eest, siis oluline on ikkagi tulemus. See on ju absurdne, et sa saad lõpetada gümnaasiumi ja omandada keskhariduse, kui sul on matemaatika riigieksami tulemusena kirjas … ükskõik kui vähe, aga alla 50% punktidest.
Tunnustus – kõrgema taseme vajadus – aga siiski oskamise eest.
Krõlovil oli kunagi valm, kus loomad tegi ansamblit ja see ei kõlanud kuidagi kokku ega lood saanud kuidagi seda taset, et oleks olnud ilus kõrval kuulata. Keegi siis loomadest pakkus, et istume ümber, siis hakkab kindlasti kõlama. Nii nad istusidki ja nagu ütleb muinasjutt (valm), istuvad ümber seniajani, sest lood peavad ju kõlama hakkama. Kui ikka lihtsalt ei saa aru, et sa ei oska. Ja kas ka kiita on siis millegi eest?. Vaadake enda ümber, seda on ka meie igapäevases elus lisaks koolile igal pool.
Kiitmine on kindlasti teema, millest tuleb eraldi kirjutada, aga siinkohal võtame kokku lihtsalt: erinevaid inimesi tuleb kiite erinevalt. Ekstraverti avalikult ja introverti omavahel olles. Kellelegi tuleb pakkuda ametikõrgendust ja sellest kõva häälega kõikidele teada anda, teistele pakkuda preemiat ja sellest mitte pasundama. Inimesed on erinevad, nende vajadus olla kiidetud ja premeeritud on erinev, nagu on ka erinev see millega nad tunnevad end motiveerituna, kuid inimlikuna – kiita on vaja.
Eestis ei saada sellega katastroofiliselt hakkama. Tõsi asjad vaikselt paranevad ja keskastme juhid ning tippjuhid on hakanud mõistma, et see on kõige elementaarsem motiveerimise vorm. Seda tehakse rohkem, aga kindlasti mitte veel piisavalt.
Maslow 5 tasemeline vajaduste hierarhia – eneseteostus.
Eneseteostus on kõrgema taseme vajadus, mis on klassikalise Maslow 5 tasemelise vajaduste hierarhia kõrgeim tase. See on see tase, kuhu iga inimene peaks tahtma välja jõuda ja saavutada oma elus midagi, millega ta võiks järeltulevatel põlvedel meeles püsida. Paraku, paljud inimesed sinna ei jõua. Ei jõuta vähese eneseusu pärast, ei jõuta seepärast, et takerdutakse alumistesse tasemetesse, ei jõuta, kuna keskkond ei toeta sinna jõudmist ja inimeste majanduslik olukord on lihtsalt sedavõrd vilets, et inimene peab võitlema oma igapäevase leivatüki pärast.
Sellel tasemel on inimene tõenäoliselt saanud aru, et tema teadmised ei ole piisavad ja ta sooviks neid laiendada, süvendada. Sellel tasemel olevatele inimestele tuleb anda suuremad vabadused ja õigused võrreldes nende töökaaslastega, kes pole nii kõrgele veel jõudnud. Vabadusi ja õigusi on vaja selleks, et inimene on mõistnud siinkohal et vabadus on tunnetatud paratamatus ja ei kuritarvita oma vabadusi vaid kasutab neid enese arendamiseks ja eneseteostuseks.
Maslow teooria järgi peetakse eneseteostuse taset kõrgeimaks tasemeks, millel olev inimene otsib tõde, täiuslikkust, tähendust – midagi sellist, mille poole inimene püüdleb kogu oma elu.