Intelligentsuse kahanemine on fakt.
Kas intelligentsus kahaneb või kasvab? Väga intrigeeriv ja vastaline küsimus, sest meile kõikidele tehakse juba ammu selgeks, kuivõrd palju andekamad, paremad, targemad on meie lapsed võrreldes meiega. Sellel on sama palju tegu tegelikkusega kui sellel, et kits käis kinokuulutust uurimas. Tegelikult ta lihtsalt näris seda.
Raul Vatsar
Intelligentsus kahaneb või kasvab?
Kui rääkida intelligentsusest, siis levinud tavateadmine on see, et intelligentsus pidevalt kasvab. Eriti viimase saja aasta jooksul. Ja tõesti, uuringud on näidanud, et IQ näitajad on viimaste aastakümnete jooksul pidevalt tõusnud. Kiirusega 1 punkt IQ umbes 4-5 aasta jooksul. Seda tuntakse kui Flynni efekti vastavalt uurija James Flynni nimele, kes sellest esimesena kirjutas 1984.aastal.
Sellele nähtusele on pakutud erinevaid seletusi – näiteks parem toit maailma erinevates paikades. Flynn ise on seletanud seda hariduse parema kättesaadavusega meie päevil. Kuid juba 14 aastat hiljem, ehk alates 1998.aastast on psühholoogid saanud jälgida ka IQ langust nii üksikutes maades, kui ka kogu maailmas – seda kutsutakse Flynni pöördefektiks (reverse Flynn effect). Selline trend tundub uskumatuna, eriti kuna nagu juba enne ka öeldud, viimase 100 aasta jooksul on raporteeritud keskmise IQ pidevast kasvust.
Siiski tuleb uskuda viimaseid Norras tehtud uuringuid, kus 1970 ja 2009 vahel on sadu tuhandete meeste IQ mõõdetud. Mehed olid kutsealused, kes läksid Norra armeesse ja IQ mõõtmine oli oluline määramaks mehi neile sobivatesse väeliikidesse.
Kokku räägime me 730000 IQ testist, mis on näidanud, et 25 aasta jooksul on keskmine IQ langenud 7 punkti, mis on tegelikkuses väga palju. Toimub intelligentsuse kahanemine. Tuletame meelde eespool öeldut, et umbes sama aja jooksul kaugemas minevikus on näidatud IQ tõusu 4-5 punkti. Langus on seega olnud kiirem kui tõus. Lihtsalt öeldes – inimesed on muutunud rumalamateks ehk lollimateks. Lisaks Norrale, näitavad IQ languse trendi analoogsed uuringud Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist. Muidu juba 2015.aastal kirjutas sellest Inglismaa mõjukas kollane leht Daily Mail. James Flynn ise kirjutas sellest ka juba 2012.aastal ajalehes Guardian.
Intelligentsus kahaneb – põhjused.
Peamisteks intelligentsuse kahanemise ehk IQ testi tulemuste languse põhjusteks peavad teadlased muutunud toitumist (süüakse vähem kala), viletsamat haridust ja uute tehnoloogiate esile kerkimist.
Kui hakata otsima põhjusi, siis Flynni efekti põhjusteks on tihti peetud teistmoodi (paremini) toitumist, paranenud haridust ja paranenud sotsiaalmajanduslikku keskkonda. Ehk samu asju, mis uute uuringute kohaselt põhjustavad muutunud keskkonnas juba nüüd IQ langust, ehk toimub intelligentsuse kahanemine.
Ühiskond on hakanud taandarenema ja samad asjad, mis enne tekitasid IQ tõusu, viivad seda nüüd alla. Alles hiljuti kirjutas Päevalehtki, et „Rasvumisel on vaesuse nägu“. Me sööme paremini kui kunagi ammu, kuid mida me nüüd sööme? Kui enne oli oluline, et me saime kõhu täis ja ka toit oli tervislikum, siis nüüd sööme me rasvast toitu, mis annab hästi kaloreid, kuid ei ole kõige tervislikum.
Ka haridus peaks meil olema kõigi aegade parim, kuid tegelikkuses oleme allakäiguteel, kust tagasi ülesse teed ei ole. Ka meil Eestis on tõsiseid probleeme kooliharidusega, püüdmatagi siinkohal kõiki probleeme ülesse lugeda. Hindamine (ehk motiveerimine) on kuulutatud mõttetuks, eksamitelt saab läbi ühe punktiga, programmid on mõttetult laialivalguvad ja mahukad, otsitakse koolirõõmu, kuid see peaks tulema saavutustest, mitte õppimisest loobumisest. Ütleb ju ka eneseteostuseteooria nimeline motivatsiooniteooria, et inimest kannustab täna meisterlikkus , selle saavutamine. Kui aga võtta ära vaheetapid ja hindamised, siis kuidas teab inimene, et ta on saanud meistriks. Lisaks viib tegelikuks meistriks ka ainult tohutu töö. Meie koolides aga kästakse anda kujundavat tagasisidet selle koht, et laps on tubli ka siis, kui ta midagi sisuliselt ei oska. Kui mitte midagi tehes olen tubli, siis ei peagi ju midagi tegema?