Otsused ja otsustamine.
Me teeme otsuseid. Otsused on osa inimeste igapäevaelust ja need mõjutavad nii isiklikku kui ka kogu ühiskonna elu. Õppides tundma otsustusprotsessi olemust, on võimalik ära hoida halbu otsuseid.
Raul Vatsar
Mis siis ikkagi on parem: kas olla nupukas napakas või napaks nupukas. Kirjutage endale vastus üles ja enne jutu lõppu tuleme selle juurde tagasi. Kui see küsimus tundub liiga lihtne olevat, siis vastake järgmisele küsimusele. Mis on mõistlikum: kas teha valesid asju õigesti või õigeid asju valesti? Ka nüüd kirjutage endale vastus üles. Lihtsalt selleks, et pärast olla kindel, et te ikka vastasite õigesti.
Olen seda küsimust küsinud paljudelt ja tavaline vastus on olnud: parem on teha valesid asju õigesti. Me vähemalt teeme õigesti, mis siis et valesti. Kui see on see, mida koolides ja ühiskonnas tänasel päeval õpetatakse, siis ei saa me olla õnnelikud ei oma kooli ega ühiskonna üle.
Jookseme 100 meetrit.
Mida see siis tähendab. Kujutagem endale korra ette. Te jooksete 100 meetrit aja peale. Kui te teete valesti, aga kuratlikult hästi, siis see tähendab, et te pöörate finiši poole selja ja hakkate jooksma teisele poole. Väga ilusasti jooksete, väga kiiresti jooksete, aga teisele poole. Kui te kiiresti jooksete, siis natuke veel ja oleksite jooksnud ümber maakera, väga ilusasti ja hästi.
Kui te aga teete õiget asja ja valesti, siis te ei jookse, vaid hakkate näiteks finiši poole roomama. Selge see, et roomamine käib aeglaselt, aga te roomate õigele poole. Järsku avastab keegi, et kui neljakäpuli liikuda saab kiiremini edasi, ja juba kõik liiguvad käpakil. Siit ei ole palju püsti liikumiseni ja näete juba te jooksetegi ilusti taarudes, aga õigele poole. Te teete õiget asja ja olete õppinud seda tegema õigesti.
Vastus käes. Mõistlik on teha õiget asja, aga isegi valesti tegemine on hea, sest me teeme õiget asja ja varem või hiljem õpime me õigesti seda tegema. Tehes valesti, ükskõik kui hästi, teeme me ikkagi valet asja ja see ei saa kuidagi õigeks minna. Tõsi eituse eitus on jaatus ehk tehet valet asja valesti, on teoreetiliselt võimalus teha õiget asja. Kuid seejuures me ei õpi ja lisaks saame veel riielda, et valesti teeme. Mis sest et valet asja.
Mis on õige ja mis on vale?
Kogu selle targutamise juures on üks lahtine küsimus. Mis on õige ja mis on vale? Kas haridus, mida me praegu anname oma lastele on õige? Kas valitsemisvorm, mida me praegu kasutame Eestis on õige või vale? Kas aktsiiside tõstmine on õige või vale? Ja nii edasi. Ilmselt otsustab paljude asjade õige-vale olemise poliitiline eelistus.
Otsused ja otsustamise maatriksis.
Aga vaatame veel kuidas asju otsustakse. Selleks teeme maatriksi head protsessid- halvad protsessid versus head tulemused-halvad tulemused. Meil on seega nelja kastiga maatriks, mida järgnevalt vaatleme.
Halvad protsessid-halvad tulemused
Kõige halvem ruut selles maatriksis on täiesti selgelt halbade protsesside ja halbade tulemustega kast. Tavaliselt elus eituse eitus ei ole positiivne ehkki matemaatilises loogikas see niimoodi on. Seega võib meie halb olukord olla põhjustatud nii halbadest protsessidest kui ka halbadest tulemuste määratlusest. Kui oleme selle juures, et tulemused on poliitiliselt määratletud, arutlemata seejuures, mis on halb ja mis on hea, siis protsesside vilets olukord toob kaasa kindlasti halvad tulemused. Ka protsesside juures võib lõputult targutada mis halb ja mis hea (kas KE lahendab ülesandeid halvemini, kui seda teeks RE). Kui aga mõlemad kasutavad ülesannete lahendamiseks samu protsesse, neid uuendamata-parendamata, siis ongi ju tulemused ainut poliitiliste tõlgenduste küsimuseks. Kokkuvõtlikult – siin kasis toimuvad mängud on koiks uure riskitasemega ja suure tõenäosusega keegi siin ei võida.
Halvad protsessid – head tulemused.
Mõnikord võib ju isegi võita halva mängu juures. Halb on aga seejuures see, et tavaliselt arvavad inimesed seejuures, et tulemus oli määratletud nende hea tegevusega. Protsesse ei püütagi parendada, kõik jääb vanamoodi, aga head tulemused ei pruugi enam korduda. Keda selles süüdistada? Loomulikult uusi mängijaid, kes ei suuda olukorda kontrollida. Näitena sobib majanduse tõusu ajal tehtud viletsad otsused. Seni, kuni majandus on tõusuteel, suudab ta ise ennast korrigeerida ja kõik tundub hästi olevat. Kui aga tõus pöördub languseks, siis mängides sama mängu edasi sama moodi, ei ole enam võimalik võitu saavutada. Lihtsalt protsessid on halvad ja mäng on määratud kaotusele.
Või oletame, et näiteks ettevõtte müügijuht edutatakse turundusjuhiks ja võetakse tööle uus müügijuht. Müügid hakkavad langema. Kes selles süüdi on? Loomulikult uus müügijuht, kes ei suuda müüke saavutada. Laseme lahti ja näed asjad hakkavad varsti jälle liikuma ülesmäge. Aitas järelikult. Tegelikkuses kui vaadata lisatud joonist, siis kõik muutused elus käivad mööda nn. muutuste kõverat ja müügijuhi vahetamine kõvera allapoole liikumise faasis, lõpeb loomulikult sügavaimasse punkti jõudmisega, milles saab kergesti süüdistada eelmist juhti ja kui nüüd asjad hakkavad ülesmäge minema, siis loomulikult teeb uus juht seda kõike.
Juhtide vahetus.
Esimeses ettevõttes, kõrval asuvalt jooniselt, nii tehtigi. Vaadake punast täppi, mis näitab müügijuh vahetuse hetke. Nii läkski. Teises ettevõttes toimus müügijuhi vahetus enne müükide drastilist langust ja tegelikkuses on uus müügijuht kangelane, kes suutis ettevõtte palju kiiremini august välja tuua, kui esimese ettevõtte müügijuht. Suure tõenäosusega seda ei tunnustata, sest protsessid ei ole paigas ja ettevõte isegi ei teadvusta endale, et midagi on valesti protsessidega. Tuletame meelde, et head tulemused on poliitiline otsus ja selle määrab näiteks müügijuhi läbisaamine turundusjuhiga (endise müügijuhiga). Kui endine juht on rumal, siis süüdistab ta kõiges halvas oma järglast ja seeläbi peseb endalt suure osa probleemidest. Lisaks ju hakkab kõik sõltuma veel ajalisest faktorist, kui kiiresti august välja tullakse ja kui sügavale auku langetakse.
Ilmselt leiavad paljud lugejad siit sarnasust nii oma ettevõtte kui ka tänase Eesti Vabariigiga.
Head protsessid – halvad tulemused.
Selles kastis toimuv on paljuski määratud poliitikaga. Kui keegi on kusagil otsustanud, et tulemus on igal juhul halb (vale partei poolt esitatud-elluviidud-tehtud), siis hakatakse otsima viga protsessides. Nii võib juhtuda, et hästi mõeldud ja tehtud tegevused tunnistatakse valedeks, kuna need lihtsalt ei sobitu otsustajate või hääletajate maailmapildiga. Õigesti toimitaks juhul, kui kontrollitakse protsessid üle ja vaadatakse üle ka eesmärgid-tulemused, püüdes välistada poliitikat. Seda on lihtsam kirjutada, kui teostada. Kui koguneb juba kolm inimest, siis hakkab oma osa mängima kohe poliitika, sümpaatiad ja antipaatiad.
Nii näiteks on aktsiiside kehtestamine Eesti Vabariigis maksuameti ja Rahandusministeeriumi koostöös ilmselt hästi kokkumängitud protsess. Kui tõusevad aktsiisid (poliitiline otsus), siis pärast rahandusministeeriumi arvutusi võtab valitsus otsuse vastu ja teeb Maksuametile ülesandeks raha kokku koguda. Et seejuures hakkab toimuma piirikaubandus, seda oleks võinud ette näha, kuid see ei mahtunud protsessi kirjeldusse ja seda ei vaadeldud. Seega mõistlik tegevus oleks olnud, koheselt protsess uute tingimustega kooskõlas üle vaadata ja võtta vastu mõistlikud otsused: kas vähendada uuesti aktsiise (Valitsus) või vähendada oma maksulaekumiste prognoose (Rahandusministeerium-Valitsus). Isegi kitsele oli selge, et aktsiiside laekumine ei tule täis, Rahandusministeeriumi väidetest hoolimata.
Head protsessid-head tulemused.
Inimesed kehtestavad protsessid, inimesed viivad ellu. Palju kohti teiste sõnadega vigade tekkeks. Samas kui on head tulemused, siis keegi ei rutta protsesse ümber tegema, vaid pigem hakataksegi rääkima „peenhäälestustest“.
Tuletame meelde, et inimeste hinnangud on subjektiivsed ja tulemused on poliitilised. Seega palju vaieldavat siingi, aga ikkagi on see ruut, kuhu me igatseme jõuda.
Tagasi algusesse.
Kirjutasite üles, kumb on parem olla: kas nupukas napakas või napakas nupukas? Igal juhul on vastus väga lihtne ehk poliitiline. See sõltub sellest, kuidas me määratleme nupukuse ja napakuse. Kui määratlus on tehtud nii, nagu on lisatud joonisel, siis pole probleeme kumb on parem olla. Ikka napaks nupukas, mitte nupukas napakas.