Ratsionaalne ja emotsionaalne otsustamine
Otsustamine – kas see on pigem ratsionaalne ja emotsionaalne otsustamine või pigem üks neist kahest? Kui üks kahest, siis kumb? Aga kumb on parem otsus?
Kadi Köst & Raul Vatsar
Ratsionaalne otsustamine
Kui rääkida teemal ratsionaalne ja emotsionaalne otsustamine, siis kas neist peaks rääkima koos või kummastki otsustamisest eraldi. Analüüsi jaoks on mõistlik püüda mõlemat otsustamist vaadelda eraldi ja siis neid ühendada.
Seega alustame ratsionaalsest otsustusmudelist tähendab seda, kui inimesed võtavad aja maha, et analüüsida olukorda enne otsuse tegemist või tegutsemist. Aja mahavõtmine on kunstlik termin. Tavaliselt me ei istu käsipõsakil laua taga ja ei tegele otsustamisega. Pigem me püüame „aega maha võtta“ ülekantud tähenduses, püüame saada selgusele, kumb otsus on meie jaoks isiklikult parem. Enamik inimesi, kes on oma mõtlemist ja analüüsivõimet treeninud, on suutelised enne otsuste langetamist järele mõelda ja tänu sellele ehk ka arukamaid (või peaks ütlema loogilisemaid) otsuseid vastu võtta. Arukam otsus eeldab et saadav kasu on sellest otsusest suurem kui mitte nii arukast otsusest. Paraku näitab praktika, et ka nö „arukate“ otsuste kasu võib inimesele olla suhteliselt väike.
Igal ratsionaalselt mõtleval inimesel on ka oma automaatsed tegevused, mida me oleme siin ka enne vaadelnud. Neid võib tinglikult nimetada spontaanseteks otsusteks, millede puhul on tavalise inimese reaktsioon automaatne ning otsust ei sünni teadlikult, vaid inimesele endale teadvustamata emotsioonide baasil. Ratsionaalse automatismiga tehtud otsuseid ei ole inimese elus palju, need ei domineeri meie elus, vaid tavaliselt avalduvad ainult kindlates elusituatsioonides. Ratsionaalne otsustusmudel on ka juba oma olemuselt piiratud. Ratsionaalse inimese puhul on sageli domineerivaks nii öelda hall mõtlemine – kõik on suhteline, kõik maailmavaated on võrdsed1. Kui lisada aga siia postmodernistlik seisukoht, et ei ole olemas üht ainuõiget teed, siis peakski hall mõtlemine olema kõige enam levinud.
Ratsionaalsus otsustusprotsessis toob kaasa struktureeritud ja mõistliku mõtlemise otsuste tegemisel ja indiviidi tegutsemise vastavalt juba vastuvõetud otsusele. Ratsionaalsus ehk kaalutletud mõtlemine on väga oluline, kui tehakse kõrge väärtusega otsuseid, näiteks mida õppida, kuhu elama asuda ja muud sellist. Ratsionaalne otsus rahuldab loogiliselt lõpptulemust. Ratsionaalsed otsused on tavaliselt (vähemalt meile tundub) objektiivsed, erapooletud ja põhinevad faktidel2. Nii näiteks peaks Eesti Vabariigis tehtavad riigihangete kaudu tulevad otsused olema parimad neid teinud ettevõtete ja organisatsioonide jaoks. Kui aga hanke algtingimused on juba mõjutatud valedest eeldustest, siis tulemus ei saa ju õige olla. Tasub vaid meenutada näiteks Eesti Rahva Muuseumi köögi hanget, mis läks ümbertegemisele.
Ratsionaalset mõtlemist peaks olema väga raske saavutada, sest otsustajad on ikkagi inimesed ja inimene oma olemuselt ei sobi hästi ratsionaalseid otsuseid tegema, kuna ta on harjunud keskenduma oma emotsioonidele ja neist ka juhinduma. Inimesed ei taha (ei oska – ei saa – ei julge) oma mugavustsoonist välja tulla ja paljudes olukordades, mis seda vajaksid, rohkem mõelda. Samuti on inimene juba oma olemuselt konformne ja kaldub kasutama rühma endale etteütleja rollis. Ratsionaalselt püütakse mõelda enamjaolt ainult tähtsate ja eluliste otsuste puhul, kuid me teame, et ka selliste otsuste langetamisel on inimene kaunis saamatu. Ka uuringutega on näidatud, et iga ratsionaalne otsus sisaldab vähemal või rohkemal määral emotsioone.
Emotsionaalsed otsused
Vaadeldes teema ratsionaalne ja emotsionaalne otsustamine teist poolt ehk emotsionaalset otsustamist, peame nentima, et see on inimeste hulgas kõige levinumaks ja tavalisemaks viiks reageerida välistele stiimulitele. Iga inimese jaoks väärtushinnangut omav väline ärritaja kutsub esile emotsiooni võimendumise ehk emotsionaalse reaktsiooni, millele järgneb koheselt tegutsemine. Ehkki inimesel on alati valik kas reageerida või mitte, osutub mittereageerimine sageli üle jõu käivaks. Emotsionaalselt otsustav inimene on tihti nagu automaat – teatud „nupuvajutusele“ järgneb alati mingisugune reaktsioon ning inimesed ise arvavad, et see on tingitud vaid välisest ärritajast.
Tegelikult on võimalik, et see otsus on tehtud inimese alateadvuses juba enne, kui sellele on mõtlema hakatud. Alateadvuses tehtud otsused ei ole uudsed, need on varem läbi elatud sündmuste ajendil tekkinud ning neid on väga raske inimesel muuta, sest … me ju teeme niimoodi. Inimese teadvus on mõjutatud eelarvamuste ja emotsioonide poolt, ning seetõttu ei lase mõistus inimesel tajuda olukordi erinevalt, vaid nii öelda sisse ehitatud programmi järgi. Selline programmi järgi tajumine on inimesel väljakujunenud ajaloo käigus, et inimene suudaks kiiremini oma otsustega valmis saada.
Ka inimene kui liik on küllap seepärast üldse säilunud, et omal ajal ei kulutanud aega ratsionaalsele juurdlemisele, mis seal puusas ikkagi krõbiseb. Emotsionaalselt otsustavate inimeste tunnuseks võib pidada nii öelda mustvalget mõtlemist. Sellisele mõtlemisele on iseloomulik kõikide asjade-nähtuste jagamine inimese teadvuses kaheks: heaks – halvaks , liitlaseks – vaenlaseks, vahepealseid arvamusi ei eksisteeri1. Kui mõelda vanuseklassidele, siis on selline mõtteviis kõige rohkem iseloomulik eelkõige noortele, ilmselt vanuse suurenemisega tekib inimese teadvuses ka rohkem variante, millega tuleks arvestada.
Emotsionaalsed otsused saavad täiustada otsustusprotsessi, sest parim otsust sünnib koostöös: see ongi siis ratsionaalne ja emotsionaalne otsustamine. Kui vanasti peeti ratsionaalset otsustamist vastuvaidlemata ülimaks, siis viimasel ajal on teadlased hakanud emotsionaalseid otsuseid vaatama teisest vaatenurgast. Otsustusprotsess on muutunud täiuslikumaks, omades nii emotsioone kui ka ratsionaalsust.
Uurides inimeste aju ja selle töötamist on teadlased leidnud, et püüdes teha ratsionaalseid otsuseid on inimesed siiski mõjutatud emotsionaalsetest hinnangutest ja valikutest. Kui inimesed suudavad identifitseerida, millised otsuseid saab vastu võtta emotsioonide ajendil, siis suudavad nad ka keerulisemaid otsuseid ratsionaalsetest vaatenurkadest näha. Täielikult emotsionaalsed otsused on võrreldes ratsionaalsetega väga kiired ja tulevad kasuks kohese ohu tajumisel. Otsused mis algavad loogilise mõtlemisega, vajavad tavaliselt ka emotsioone, et teha lõplik otsus. Inimesed hoolivad emotsioonidest ja üleüldiselt tunnetest. Ratsionaalsed ja emotsionaalsed otsused käivad tihti käsikäes ning täiustavad teineteist luues parima võimaliku lõpptulemuse3.
Umbes 4 aastat tagasi (2012) tegi neuroteadlane Antonio Damasio murrangulise avastuse. Ta uuris inimesi, kelle aju oli kahjustatud selles piirkonnas, kus tekivad emotsioonid. Ta leidis, et need inimesed olid oma teadvuse poolest täiesti normaalsed, kuid nad ei suutnud emotsioone tunda. Ja emotsioonide puudumisega kaasnes neil ühine joon – nad ei suutnud otsuseid langetada. Nad suutsid absoluutselt loogiliselt kirjeldada, mida nad tegema peaksid, kuid ei suutnud langetada isegi kõige väiksemaid otsuseid, näiteks mida süüa5.
Võime väita, otsuste langetamine on väga tihedalt seotud emotsioonidega. Inimene suudab küll ratsionaalselt kirjeldada ja mõelda, kuid ilma emotsioonideta pole võimalik otsuseid vastu võtta. Ratsionaalselt võiksid inimesed mõelda mida neil vaja on, kuid koos emotsioonidega suudavad nad mõelda seda, miks neil midagi vaja on ja teha enda jaoks parim otsus ehk ratsionaalne ja emotsionaalne otsustamine annab parima tulemuse.
- Kuidas tekivad otsused. (2013). . http://visioonid.ee/blog/2013/10/28/29-kuidas-tekivad-otsused
- Decision making. Skills you need. http://www.skillsyouneed.com/ips/decision-making.html
- Emotional decision making. Decision Innovation. http://www.decision-making-solutions.com/emotional_decision_making.html
- Rational decision making. Decision Innovation. http://www.decision-making-solutions.com/rational-decision-making.html
- Camp, J. (2012). Decisions Are Emotional, not Logical: The Neuroscience behind Decision Making. Big think. http://bigthink.com/experts-corner/decisions-are-emotional-not-logical-the-neuroscience-behind-decision-making).