Kas seni vaadeldud vajadused on kõik, mis inimest motiveerivad? Aga näiteks töö tähendus?  Kas töö tähendus on midagi sellist, mis võiks töötajale mõjuda innustavalt? Järgmisena hakkame rääkima enesemääramise teooriast (Self-Determination Theory – SDT). Seda teemat on parim alustada näitega. Mõelge korra järgmisele meie ümber väga tihti juhtuvale. Piret räägib: “Kas pole imelik. Ma hakkasin loomade varjupaigas abiks käima. Mulle väga meeldis ja ma tegin igal nädalal seal vähemalt 15 tundi tööd. Täiesti tasuta. Ja kolm kuud tagasi tegid nad ettepaneku, et ma võiksin nende juures hakata täiskohaga tööle. Nüüd ma siis töötan seal ja ma pean ütlema, et mulle enam üldse ei meeldi. Ma teen sedasama tööd mida enne, kuid see ei ole enam tore!”

Raul Vatsar

Kas sissejuhatuses kirjeldatud reaktsioon on tavaline? Kus veel võiks näha samasuguseid asju? Igal pool meie ümber. Me teeme vabatahtlikult asju, mis meile meeldivad, aga kui meile selle eest hakatakse maksma, siis muutub see tööks ja meie peas hakkavad toimima teistsugused mehhanismid.

Kus on tähendus?

Inimese jaoks on omane otsida oma töö jaoks tähendust. Aga mis on tähendusrikas töö? Toome veel ühe näite. Kolm meest lõhuvad kive hiigelhaamritega väiksemateks. Kui nende käest küsiti, mida nad teevad, vastas:

• Esimene: lõhun suuri kive väiksemateks
• Teine: toidan oma perekonda
• Kolmas: ehitame katedraali.

Kes kolmest töömehest tegi tööd kõige suurema entusiasmiga, ilma sundimata, ilma igasuguse välise motivatsioonita? Täiesti selge, et see oli kolmas mees, kelle jaoks tema tegevus oli osa millestki suurest. Pole oluline, mida sa teed, kui sa oled veendunud, et sinu tööl on tähendus, sa teed tähendusrikast tööd. Ükski ülesanne pole siis liialt keeruline ja ükski mägi liialt kõrge. Sinu uudishimu, pühendumine, kirg aitavad sul raskustest jagu saada. Sa oled motiveeritud ja täis energiat, sa kasutad kõiki oma oskusi. Sa oled motiveeritud töötama ja töötama palju.

Rosabeth Ross Kanter motivatsioonist.

Harvardi Ülikooli professor Rosabeth Ross Kanter avaldas 2013.aasta oktoobrikuu Harvard Busines Reviews artikli: „Mis õieti motiveerib töötajaid“, kus ta väitis, et tänaseid töötajaid motiveerib peamiselt kolm asja: meisterlikkus, kuulumine ja tähendus.

Meisterlikkus.

Meisterlikkus – tähendab et inimene soovib oma asja teha hästi. Seepärast püüab ta olla oma ala asjatundja ja keeldub tegemast asju, mida ta ei oska teha või teeb halvemini, kui tema kolleegid. Selline inimene uurib ja puurib, leiab oma viise ja võimaluse asju teha ja õpib neid tegema suurepäraselt.

Nagu on öelnud Ülo Vooglaid: „… jälle on muutunud Eestis olukord juhtimisalase kompetentsi osas üpris sarnaseks sellele olukorrale, mis oli kaheksakümnendate aastate algul so kolmkümmend aastat tagasi. Tobedat mängu on vähem, aga kuna kompetentsuse (meisterlikkuse – autor) printsiip ei kehti, siis ei ole ametialane asjatundlikkus oluline. Kui suurtest sõnadest piisab, õpitakse sõnu tegema, mitte efektiivselt tegutsema. Kui riik on edasi- ning tagasisidestamata, ei ole saadikutel ja ametnikel vaja vastutada ei oma tegevuse ega selle tagajärgede eest“

Kuulumine.

Kuulumine – see on meile tuttav juba meie vajaduste hierarhia ja muudest eelnevatest motivatsiooniteooriatest. Inimesele on omane kuuluda, olla millegi liige – laulukoor, töökollektiiv, korvpalli meeskond, margikogujate seltskond, õllelibistajad bussipaviljoni taga. Igaühele oma, aga igaüks valib millesse ja kuhu ta soovib kellega koos kuuluda. Mõnikord teeb elu inimese eest valikuid. Näiteks kaotab ta töö ja elukoha – jääb üle hulkurite seltskond. Oleme siis selle seltskonna liige. Parim, mida juht saab teha, on lasta inimestel üksteisega tutvuda ja nad leiavad oma seltskonnad. Loomulikult ei pruugi need olla need seltskonnad, kuhu juht tahaks oma inimesi panna kuuluma, aga need aitavad inimesel rahuldada tema kuuluvusvajadust.

Tähendus.

Tähendus – igal tööl ja tegevusel mida inimene teeb, peab olema tähendus. Tähendus võib (peab) olla inimese enda jaoks, aga võib olla ka suurema inimrühma jaoks olulise tähendusega. Igaüks määrab jällegi ise, aga ilma tähenduse ja tähtsuseta ei ole ükski tegevus mõistlik. Inimesel peab õnnetundeks olema vaja seda eesmärke ja neid saavutada. Kui eesmärkidel on tähendus ka suurema inimrühma jaoks, seda parem.

Muide ka igavad ülesanded muutuvad põnevateks, kui me saame aru selle suurema tähtsusest ja tähendusest. Seega peab siinkohal näitama kuidas iga väike lüli mõjutab lõpptulemust ja mida see võib igaühe jaoks meist tähendada. Teatud mõttes võime näiteks valimiste mittepopulaarsust Eestis seletada tähenduslikkuse puudumisega paljude inimeste jaoks – mis see minu hääl siin ikka maksab ja mida nüüd mina oskan valida.