Kas intelligentsusel on olemas tunnus või tunnuseid? Kuidas aru saada, kes on intelligentne kes mitte? Seda niimoodi, et vaatad inimesele peale ja kohe on selge. Läbi ajaloo on püütud ikka ja jälle sellele küsimusele vastust leida, kuid … Keeruline küsimus.

Raul Vatsar

Intelligentsuse tunnus.

Maikuu ajakirjas Brain Structure and Function püüavad anda sellele küsimusele vastust rühm teadlasi, kes uurisid kõige ilmsemat ja selgemat tunnust, mis võiks inimestel olla. Nimelt uuriti, kas pikkusel ja intelligentsusel on olemas mingit seost. Hoolimata üsna diskrimineerivast sisust, tuli ilmsiks huvitavaid asju.

Uuriti 515 keskealist mees, kes kõik olid identsed ja mitteidentsed kaksikud. Kaksikute uurimine annab alati põnevaid tulemusi, millest on ka eesti keeles kirjutatud ja mida hea tahtmise korral on kindlasti võimalik leida.

Lühidalt oli uuringute tulemus: pikemad inimesed on keskmiselt rohkem intelligentsemad kui lühemad. See on ju diskrimineerimine, hüüavad lugejad. Uuringu järgi ei ole. Pikematel inimestel on keskmiselt  suurem pea. Muidu nad ei oleks lühemate inimestega samas proportsioonis. Kui on keskmiselt suurem pea, siis on keskmine aju selles peas keskmisest suurem. Kui aju on suurem, siis on sellel ajul olev ajukoor keskmisest suurem. Ilmselt kehtib lihtne seos: suurem pea tagab tänu suuremale ajukoorele suurema kognitiivse võimekuse.

Eespool öeldu ei tähenda, et lühikesed inimesed ei ole intelligentsed. Vastupidi, ka nemad võivad olla äärmiselt intelligentsed, kuid statistiliselt, väidab uus uuring, on neid veidi vähem kui pikakasvulisi keskmisest intelligentsemaid inimesi.

Kas pikad on siis targemad?

On ka selge, et intelligentsus ei ole määratud ainuüksi pea suurusega. Samuti ei ole kognitiivne võimekus määratletud aju suurusega. Samas heidavad uuringu tulemused valgust bioloogilisele mehhanismile, mis seob pikkuse ja kognitiivse võimekuse.

Seose leidmiseks kasutati aju skaneerimist, et mõõta ajukoore pind ja ajukoore paksus. Leiti, et pikkadel inimestel on suurem ajukoore pind, kuid see ei ole tingimata paksem. Ajukoor pind suureneb kuni 12. eluaastani, samas kui ajukoore paksus muutub kogu lapsepõlve ja noorukiea jooksul.

Geneetika määrab ajukoore suuruse, kognitiivse võimekuse ja tervise, samas keskkonna faktorid mõjutavad inimest samuti. Nii näiteks vilets toitumine lapsepõlves, jätab oma jälje nii inimese kasvule kui ka tema aju kasvule, kuid mõjutab ka inimese kognitiivset võimekust.

Kokkuvõtteks: uuringust ei selgu, miks pikad inimesed on keskmiselt kognitiivselt võimekamad, kuid näitab sellise seose olemasolu. Järgmine kord, kohates oma pikka sõpra, olge temaga siis rumalaid nalju tehes ettevaatlikumad.

Muide ja uuring ei ütle ka seda, et kõik pikakasvulised on lühikesekasvulistest intelligentsemad. Seega pole muretsemiseks põhjust.

Samas väidavad USA uuringud, on nende tippettevõtete juhid keskmisest pikemad. Aga on ka lühemaid. Võta nüüd kinni …