Tööaeg ja selle kasutamine
Millele kulub meie töötajate tööaeg? Tööle? Kindlasti. Kuid kas ainult? Uus uuring USA’st näitab armutult kuidas tööaeg kulub ja millele seda kulutatakse. Tegelikkuses pole ju tööaeg see, mis muret teeb, vaid hoopis meie Eesti töö madal produktiivsus. Kui USA’s on seis tööaja kulutamisega selline, nagu tehtud uuringust ilmneb, siis milline on Eestis tööaja efektiivsus?
Raul Vatsar
Meil räägitakse palju sellest, kuidas meie palgad ei saa olla sama suured kui mujal Läänemaailmas, kuna meie produktiivsus on palju väiksem. Produktiivsus tähendab maakeeli seda, et me peame tõstma ühes ajaühikus tehtud töö hulka, et rohkem raha saada. Veel teisiti sõnastades tähendab see seda, et ühele ühikule tootele kulutatakse vähem aega, ehk meie tööaeg kulub tõesti töö tegemiseks.
Tahtmata ühegi lugeja, töötaja, juhi peenramaale astuda, tuleneb siit lihtne küsimus: Millega meil siis tööajal tegeletakse, et me ei suuda sama palju toota kui nemad seal? Ei oska öelda. Keegi ei uuri ja keegi ka ei kutsu uurima. Ilmselt pole sellisteks uuringuteks lihtsalt raha ja ettevõtetel on lihtsam öelda, et neil on kõik korras, lihtsalt produktiivsus väike ja seepärast lähebki meil halvasti. Aga tööaeg on meil hästi ära kasutatud.
USA uuringufirma Paycheck (otsetõlkes „palgatšekk“ ehk see raha mille koju viid), tegi ja avalikustas just uuringu, kuidas USA’s tööaega kulutatakse. Õigem oleks küll öelda, mille peale tööaeg kulub. Kui te arvate et tööle, siis …
Aga hakkame algusest peale:
Uuringus osales üle 2000 täiskohaga töötava töölise üle terve USA, kes töötasid erinevates tööstusharudes.
Ligikaudu 10% juhtidest (keskastme ja tippjuhtidest) kulutab päevas kolm ja rohkem tundi mitte tööga tegemiseks.
43% eesliini toetusüksuste töötajatest kulutab päevas vähem kui 1 tunni mitte töötamiseks ehk teevad päris tublisti tööd.
Mida kõrgem on töötaja haridustase, seda rohkem ta kaldub tööajal mitte töötama. Ligikaudu 61% keskharidusega töötajatest kulutas mittetöötamisele vähem kui ühe tunni, professionaalse haridusega töötajate hulgas oli see protsent 52%.
Enamik mittetöötatud ajast kulutatakse internetis ringi „surfamiseks“. Ettevõte reageerib sellega tavaliselt veebi sulgemisega, kuid 32% vastanutest ütles, et see meede ei ole efektiivne ehk nad saavad internetti ikkagi sisse.
Huvitavaks tulemuseks võib pidada seda, et mida noorem on töötaja, seda vähem tööaeg püha on ja seda rohkem selle ajal tööd ei tehta.
Kõige rohkem tööd tehakse sõjaväes ja ehitusel – üllatav? Tegelikult ei ole. Seal on töötulemust ilmselt lihtne mõõta ja seega kõik teevad. Lisaks on seal keerulisem saada igal hetkel juurdepääsu interneti avarustele.
Allapoole on lisatud palju graafikuid ja jooniseid, mis uuringus olid, need aitavad kogu uuringut rohkem mõista.