Meile tuli uus juht.
Uus juht. Meile tuli uus juht. Lause, mis on igapäevalselt paljude inimeste huulil ja peas. Lause, mis on nii lihtne, on sama ajal paljude inimeste jaoks õudust tekitavaks. Tegemist on samal ajal lihtsa protsessiga, mille nimi on muutus. Keeruliseks läheb olukord siis, kui me püüame muutusi hakata juhtima.
Vaadake tähelepanelikult nende inimeste nägusid esimesel pildil. Te ju näete, et neil inimestel on mingi mure. Suure tõenäosusega nö jagatud mure, mis on ilmselt seotud nende tööga. Sellest annab tunnistust nende formaalne riietus, mis on ilmselt isegi natuke kallima väljenägemisega, kui tavaline riietus. Mis mure neil on? Matused? Lein? Lugege edasi, nende murest räägime kõige lõpus.
Uus juht – uus luud.
Me oleme selle ettevõtte uus juht. Tänane päev on meie esimene tööpäev uues organisatsioonis. Saime uueks juhiks! Tore. Esimene töö? Teha kõik oma käe järgi ümber. Sest oleme ausad, need eelmised juhid ei teadnud ju juhtimisest midagi. Uus juht teab aga kõike. Seega tuleb: muuta kõik protsessid, lasta lahti (vähemalt) kõik asetäitjad ja soovitavalt veel hulk töötajaid, sest “logelejatel” pole kohta meie organisatsioonis. Muide, keegi ei määratle, mis on logelemine. Sest uus juht arvab nii. Seoses uute töötajate vajadusega, sest vanad lasime ju lahti, kulub ära teha ka uus struktuur. Kui muutub struktuur, siis tuleks ümber mõtestada uute töötajate ametijuhendid ja ülesanded. Kui see paigas, ei sobi jätkata ka vanade põhiväärtustega ja visiooni ning missiooniga.
Olemegi kogu ettevõtte ümber paisanud – uueks teinud. Põnev küsimus on: kas uus organisatsioon hakkab paremini tööle kui vana? Uurijad väidavad, et kuni 90% kõikidest ellukutsutud muutustest kukuvad läbi. Seega kukub suure tõenäosusega läbi ka see ümbertegemine. Sellest hoolimata näeme me enda ümber “muutjaid-uutjaid”, kes viskuvad Aleksander Matrossovi kombel dzotiavale. Ise tihti aru saamata, miks nad seda teevad ja kellele sellest kasu on. Uus juht viskub laskeavala ja teatab oma valmisolekust kõike muuta, kuid kui muuta kõike, siis mida muuta? Tööd? Alluvaid? Iseennast?
Uus juht – alustama peaks iseendast.
Sajandijagu hiljem sekundeeris Peetrile Lev Tolstoi, öeldes, et keegi isegi ei mõtle iseenda muutmisest, küll aga räägitakse suure suuga maailma muutmisest. Organisatsioon mahub kenasti maailma alla. Organisatsiooni muuta on lihtne. Maailma muuta on samuti lihtne. Igal juhul lihtsam, kui iseennast. Sest isegi kui maailm ei muutu, saab selles süüdistada ümbritsevat keskkonda ja situatsiooni, alluvaid, inimesi ja kõik noogutavad kaastundlikult peaga – nii ongi. Aga kui proovida muuta iseennast ja see ei õnnestu, siis mida-keda süüdistada?
Miks me ei suuda iseennast muuta? Kui sellele küsimusele oleks lihtne vastata, siis me teaksime seda juba ammu ja me teeksime seda kätteõpitud võtete järgi. Põhjusi võib olla palju. Näiteks evolutsioonilised. Ellu jäävad (või pääsevad oma geene edastama) ainult kõige paremini kohanenud indiviidid. Ehk siis seni oleme ellu jäänud (minu suguvõsa), järelikult olen väärt geene edasi kandma ja mitte muutuma.
Või siis füsioloogilised – minu organismis vallanduvad teatud protsessid, ained, tegevused, mis on seni taganud mulle kui indiviidile ellujäämise. See on ju meie organismi ülesanne – hoida meid elus. Seega minu füsioloogia hoolitseb teatud situatsioonides teatud käitumise eest. Tuntuimaks on „hit or run“ ehk siis „löö või põgene“ reaktsioon, mis tagab meile ellujäämise kriitilistes eluohtlikes situatsioonides. Võllanaljana öeldakse ka et kui kardad metsa seenele minna, kuna seal on karu, siis võta paksem sõber kaasa. Pole vaja karule vastu saada, piisab kui sõbrast kiiremini jooksed.
Psühholoogilised põhjused on need millesse võib mattuda. Piisab kui toome ühe – enese määratlusega seotud psühholoogia. Kui ma ikka pean olema suur juht „Kuki-muki“, siis pean ma ka uues töökohas seda kõikidele näitama ja tõestama. Jne, jne.
Uus juht ja muutused.
Kui organisatsioonis on uus juht, siis on ta siin selleks, et midagi parandada, asja edasi viia. Edasi viimiseks võiks kasutada vana, sest sellele on hea tugineda. Kõike lammutav uus juht, tundub küll olevat tegus, aga kui asi ikkagi edasi ei liigu, siis oleme kaotanud ka kõik vana.
Viskame õhku küsimuse: Kas uues töökohas peab uus juht alustama laialdast muutuste kampaaniat või peaks jätkama võetud kursil. Muide laeva liige kiire kursimuutus võib laeva isegi kreeni viia ehk siis laeva uputada. Kas organisatsioon on laev või pigem … Mis asi?
Tuleme tagasi alguses olnud pildi juurde. Vaadake neid nägusid. Need inimesed töötasid Valges majas, ja just said teada, et uueks presidendiks saab Donald Trump. Seega neil ei ole enam tööd. Uus president alustab aga …
Vaata ka meie koolitusi. Huvi korral võta ühendust ja arutame, kuidas saame Teile kasulikud olla.
