Kuidas vähendada stressi töökohal
USA majandus kaotab hinnanguliselt igal aastal töötajate stressi tõttu 300 miljardit dollarit1. Eesti on elanike arvult umbes 300 korda väiksem, seega oleks loogiline järeldada, et Eesti kaotab 1 miljard dollarit. See on Eesti jaoks suur raha. Isegi, kui see summa oleks faktiliselt väiksem, sest ega keegi ei ole arvutanud ja ilmselt ei hakka ka, siis ikkagi on see palju raha. Rääkimata sellest, et kui see raha jääb ettevõtjatel saamata, siis jääb riigil sellelt rahalt saamata hulk makse. Muide 1999.aastal hinnati stressi tõttu saamata raha hulka 200 miljardi dollariga.2 Seega on stressi pärast saamata jään
ud raha hulk 15 aastaga suurenenud 50%. Samas tempos jätkudes jääb aastaks 2030 USA majandusel saamata juba 450 miljardit dollarit, sama trend ilmselt ka jätkub.
Kui me kakleme Riigikogus teemal, kas sisse viia topelt trahvimäärad või mitte, ja mitte sisse viimisel ähvardab meid mitte saada riigieelarvesse umbes kümme miljonit eurot, siis stressi tõttu saamata jäänud maksuraha pärast ei kakle keegi. Seda ju pole olemas ja seda ei oskagi keegi lugeda. Siinkohal avaldan tänu julgetele riigikogusaadikutele Igor Gräzinile, Madis Millingule ja Anne Sullingule, kes julgesid hääletada ilmselt oma südametunnistuse ja mitte erakonna diktaadi kohaselt. Vähesed, kes Toompeal, on näidanud ülesse sellist julgust. Suure tõenäosusega nende saadikute stressitase tõusis ja mitte vähe, aga kõikide teiste Eesti elanike stressitase langes, tea
des et vähemalt kevadine palgatõus jääb töötegija rahakotti, mitte ei lähe riigi omasse.
Ameerika töötajate hulgas on töökoht stressiallikas number üks3. Kui vaadata Eestis tehtud uuringuid, siis jäi silma vaid üks (http://tarbija24.postimees.ee/333488/eesti-tootajate-suurim-stressiallikas-on-kliendid) ja selle järgi on suurimaks stressiallikaks eesti töötajatele kliendid, seejärel ajapuudus ja siis kiusamine tööl. Kokkuvõttes on ka need seotud tööga, seega on nende mured seal ka meie mured siin.
Stress, õigemini stressi tagajärjel tekkida võivad tervisprobleemid, on nii tõsine probleem, et maailma tervishoiuorganisatsioon World Health Organization on kuulutanud stressi 21.sajandi epideemiaks4.
Maailm on täis õpetusi, mida stressiga tuleks ette võtta. Uuringutega on näidatud, et ei ole olemas universaalset lahendust stressiga toimetulekuks. Pigem lahendus peab olema indiviidikeskne, mis teeb lahenduste otsimise kallimaks ja ettevõtte seisukohast veelgi keerulisemaks.
Me opereerime kolmnurgas: organisatsioon – juhid – töötajad ja see paneb juhtidele kohustuse olla kursis oma töötajate rahulolematust tekitavate teguritega, mis viivad stressini. Juhid peavad tundma tingimusi, milles töötajad töötavad, milles nad elavad ja kuidas omavahel suhtlevad, lisaks veel kuidas suhtlevad oma otseste juhtidega. Kõik need on kohad, kus stress kõige kergemini töötajat võib tabada.
Joonisel on t
oodud „mittemillegi tegemise hind“. Kui ettevõte ei tegele stressi tekitavate ja stressist põhjustatud probleemide kõrvaldamisega, siis selle hinnaks on ettevõtte jaoks tootlikkuse langus ja kulude (omahinna tõus), sest ettevõtte töötajate hulgas suureneb lahkumine, puudumine töölt, haigused, depressioon, mis viib päästmatult kulude tõusuni.
Mida saab ettevõte teha?
Soosida sportimist ja tervislikke eluviise – meil on küll reeglina maksustatud ettevõtte poolt tehtud kulutused töötajate sportimisvõimalustele erisoodustusmaksuga (tulumaks), kuid järsku tasuks teha lihtsalt ühiseid spordipäevi. Ei mitte üks kord aastas, vaid ikka sagedamini.
Aidata töötajatel olla sotsiaalselt aktiivne – soodustada omavahelist suhtlemist ja läbikäimist. Korraldada rohkem ühisüritusi, pereüritusi, et töötajad harjuksid koos tegutsema.
Muuta keskkonda – miks mitte rõõmsamad värvid kontorisse/tsehhi, miks mitte mingeid võimalusi kohvinurka, miks mitte? Vaatame Google ja teiste selliste ettevõtete kontoritest tehtud pilte ja oleme kadedad, proovime ise ka.
Paindlik tööaeg. Me ei ole vanglas. Kui palju on ettevõtte jaoks vajalik, et kõik töötajad oleksid täpselt samal ajal kohal. Kindlasti keegi peab olema, aga miks mitte püüda teha tööaega veidi paindlikumaks. Oluline ei ole ju see, mis kellast kellani keegi tööd tegi, vaid see, et töö sai tehtud ja õigeks ajaks. Kui seejuures on inimestel veel hea tuju ja vähem stressi, siis juba olemegi võitnud.
Kaugtöö. Kui juba paindlik tööaeg, siis järsku saavad osad teha oma tööd ka kodunt. Kindlasti vähendab see stressi. Juba on näha juhtide kulmukortsutusi, aga ärge muretsege, „usalda aga kontrolli“ põhimõttel saata varsti atru, kes saab kodus töötamisega hakkama ja kes mitte. Siit aga huvitav küsimus: kas need kes hakkama ei saanud, kas neid tasuks üldse edasi pidada? Usaldus …
Vaikne koht tööl – mõtlemiseks, üksi olemiseks, miks mitte isegi massaažiks, kõik on võimalik. Muide eesrindlikumad ettevõtted räägivad isegi lõunauinakust tööl …
Kui vaadata kulude poolt, siis ega neid kulusid eriti juurde ei tulnudki. Kui vaadata tulude poolt, siis vähem stressi töökohal on hindamatu.
- https://www.uml.edu/Research/centers/CPH-NEW/stress-at-work/financial-costs.aspx
- http://www.fdu.edu/newspubs/magazine/99su/stress.html
- DHHS (NIOSH) Publication Number 99-101, http://www.cdc.gov/niosh/docs/99-101/
- https://www.mequilibrium.com/wp-content/uploads/2013/03/3-1-13-FINAL.pdf
