Kinos nutmine on kasulik
Deprecated: Function create_function() is deprecated in /home/r180832/public_html/wp-content/plugins/wp-spamshield/wp-spamshield.php on line 2029
Kui sa lähed kinno, kas Sa valid teadlikult filmi, mis paneb Sind nutma või püüad selliseid vältida?
Uus uuring näitas, et isegi kui film, mida sa vaatad on „pisaratekiskuja“, siis 90 minutit pärast filmi lõppu, tunned sa end võrreldes esialgse seisundiga tunduvalt paremini. Uuring, mis avalikustati ajakirjas Motivation and Emotion põhiliselt Rijeka Ülikooli uurijate poolt (Asmir GračaninAffiliated withTS Social and Behavioral Sciences, Department of Medical and Clinical Psychology, Tilburg UniversityTS Humanities, Department of Communication and Information Sciences Email author, Igor Kardum, Marina Zupčić, Maja Šantek, Mia Šimić), käsitleb nutmist peale filmi vaatamist.
Paljud ütlevad, et nutmine pakub emotsionaalset lohutust. Seega tuleb lasta pisaratel voolata, et seda lohutust saada. Teised jälle ütlevad, et nutmine näitab inimese emotsionaalset nurkust ja seega tuleks mitte lasta oma nõrkustel ilmneda.
Laboratooriumitingimustes läbiviidud uuringus keskenduti sellele, kuidas tunnevad end inimesed, kes on vaadanud emotsionaalselt sügavat (loe pisaraid kiskuvat) filmi kohe peale filmi ja mõne aja pärast. Uuringus osales kokku 60 inimest, kes enne tegelikku uuringut olid jaotatud kahte rühma – 28 olid määratletud kui filmi aja nutjad ja 32 – kui mittenutjad. Nende inimeste meeleolu mõõdeti koheselt peale filmi lõppu, 20 minuti pärast ja 90 minuti pärast.
Nagu oligi arvata, koheselt peale filmi lõppu oli nn. nutjate meeleolu oluliselt langenud, mittenutjate meeleolus muutusi ei olnud toimunud.
Uuringuga näidati, et umbes 20 minutit peale filmi lõppu oli nutjate meeleolu saavutanud oma emotsionaalse tipu. See sügav langus ja sellele järgnev tõus annavad emotsionaalselt kaastundlikule inimesele tunde, et nende meeleolu paraneb, sest kolmandaks mõõtmiseks (90 minuti pärast) oli nutjate meeleolu taastunud. Nutjad isegi ütlesid seejuures, et nende meeleolu on selleks hetkeks (ehk kolmandaks mõõtmiseks) tunduvalt tõusnud võrreldes enne filmi toimunud mõõtmisega ehk algse situatsiooniga.
Siit tuleneb lihtne järeldus: nutmise sagedus ei ennusta ette meeleolu muutusi, eelnev nutmine ei ennusta tulevikus toimuvat nutmist. Antud uuringus on ületatud esialgu võimatuna tunduv idee, mis seostab omavahel nutmise ja pikaajalise halva meeleolu. Kogu eksperimendi tulemustele aga saame siit lihtsa seletuse: nutmine viib algselt meeleolu alla, kuid meeleolul läheb vaid suhteliselt vähe aega, et emotsionaalsete sündmuste mõjul, mitte ainult taastuda, vaid isegi paraneda esialgsest seisundist paremaks (negatiivsest rohkem positiivsemaks).
Kõikumised inimeste meeleolus ei olnud seotud sellega kui palju inimesed nutsid.
Uuringu juht Asmir Gračanin kommenteeris uuringut sõnadega: “Pärast meeleolu langust ja nutmist vajab meelolu veidi aega et taastuda ja saavutada tase, kus ta enne emotsionaalsete sündmuste asetleidmist ei olnud“.