Otsustamine ehk otsustusprotsess
Me langetame otsuseid. Tegevus nimega „Otsustamine“ on meie elus igapäevaselt tööplaanis. Me tegeleme protsessiga “Otsustamine” sisuliselt igal oma ärkvel veedetud eluhetkel.
Kadi Köst & Raul Vatsar
Napoleon Bonaparte on öelnud: „Pole midagi keerulisemat ja seega ka hinnalisemat kui oskus otsuseid langetada“.
Otsused on osa inimeste igapäevaelust ja need mõjutavad nii isiklikku kui ka kogu ühiskonna elu. Õppides tundma otsustusprotsessi olemust, on võimalik ära hoida halbu otsuseid. Otsuste langetamine ei ole lihtne, kuid kui eesmärk on paigas, on üks kõige keerulisem samm juba tehtud1.
Otsustamine ehk otsuste langetamine on protsess, millest on võimatu mööda hiilida. Inimene teeb päevas tuhandeid otsuseid, osad otsused on sellised, mis ei nõua pikalt mõtlemist ja tunduvad teatud mõttes isegi olevat ebaolulised. Selliste otsuste hulka võiksid kuuluda näiteks hommikul voodist tõusmine, riiete valik, hommikusöögi valik, mida poest süüa osta ja muud sellist. Samas tuleb inimestel langetada otsuseid, mis kujundavad nende elu, näiteks vanematel tuleb otsustada, kuhu kooli oma lapsed õppima panna. Aga võib-olla sõltub kooli valik ka juba varem tehtud vanemate otsusest lasteaia kohta. Täiskasvanud peavad otsustama, kuhu tööle minna, kas abielluda, luua pere või mitte. Igal sammul teeb inimene mingisuguse otsuse, millest tal endal võib-olla sellel hetkel aimu ei ole, kuid kui mõtlema hakata siis selgub, et päevas langetatakse väga palju tähtsaid ja vähemtähtsaid otsuseid.
Osad otsused on teadvustamata – näiteks mäluda suutäit just niimitu korda kui me seda teeme või astudes kummarduda ette, sest on libe, aga meie alateadvus aitab meie otsustele kaasa. Ehk meie otsustamine on kohati ka alateadlik või teadvustamata protsess. Osad otsused on teadvustatud ehk otsustamine toimub pingsa mõttetöö tulemusel – näiteks loodetavasti on seda kõrgkooli ja eriala valik.
Väärtused kui ka otsustamine ehk otsuste langetamine on omavahel tihedalt seotud. Tihti langetavad inimesed otsuseid just väärtustest tulenevalt. Need tekivad ühiskondlikul pinnal kui ka isiklikus elus ja perekonnasiseselt. Elus omandatud väärtused kujundavad inimeste tulevikku terve elu jooksul.
Otsustusprotsess (mis tavaliselt kirjanduses kannabki nime „Otsustamine“) hõlmab endas valikut erinevate lahenduste vahel probleemile. Otsuseid saab langetada tunnetuslikult ehk emotsionaalselt, kaalutletult ehk ratsionaalselt või nende kahe kombinatsioonis. Tunnetuslik ehk emotsionaalne otsustamine tähendab enda isiklike väärtuste järgimist mistahes olukorras. Selline otsustamine ei pruugi alati olla realistlik vaid on pigem tajutav lahendus. Kaalutletud ehk ratsionaalne otsustamine tähendab faktide ja muude abivahendite kasutamist protsessi käigus. Ratsionaalne otsustamine ei sisalda tundeid, ehk emotsionaalseid väärtuseid2.
Otsustamist saab kujutada mudelitena, milliseid leiab internetist väga palju, kuid meie eesmärk ei ole praegu tutvustada-rääkida ühestki konkreetsest mudelist vaid lihtsalt käsitleda teemat „Otsustamine“, nii nagu seda tänapäeval käsitletakse. Populaarseks teemaks on tarbijate ostukäitumine, kus ostuotsuse vastuvõtmine on samuti üks otsustamise liikidest. Vaata ostukäitumises otsustamise mudelit näiteks siit. Mudeli joonis ise on siin.
Vaata lisaks ka teemat: http://www.kliendikogemus.ee/blogi/kaitumisokonoomika/heuristika-ja-otsustamine/
- 1) Polič, M. (2009). Decision making: between rationality and reality. – Interdisciplinary Description of Complex Systems 7(2), 78-89, 2009. http://www.indecs.eu/2009/indecs2009-pp78-89.pdf (01.04.16)
- 2) Decision making. Skills you need. http://www.skillsyouneed.com/ips/decision-making.html (28.03.16)