Mis on intelligentsus? Kuidas seda mõõta? Vaatame seda tänases jutukeses.

Raul Vatsar

Intelligentsus ja …

Sul on aega öelda vastus 10 sekundit. Oled valmis? Ja küsimus on: Mida ühist on saapal ja pliiatsil – sul on aega 10 sekundit. Mida vastasid? Õige vastus oleks – mõlemad jätavad jälje.

Sa ei vastanud küsimusele õigesti – ära muretse, sinuga on kõik korras, sul on täiesti normaalne mõtlemine. Kui sa aga vastasid ja see oli sinu jaoks väga lihtne, siis tasuks muret tunda ja pöörduda Hipodroomi juures olevasse kohta, kus asjatundjad sind veel kord mõõdavad. See küsimus on osa testist mida võiks nimetada „vastandamiste test“ ja seda kasutatakse laiendatud teadvuse kindlaks määramiseks.

Tüüpiliseks küsimuseks näiteks võiks veel olla: „Mis on ühist varesel ja kirjutuslaual?“, siis tavaline inimene vastab „Mitte midagi“ ja see on teatud mõttes õigus. Kui sul on aga kalduvus näiteks skisofreeniale, siis hakkad sa otsima väikesi seoseid: näiteks, et laual on kirjad ja varesesulgi saab kasutada kirjade kirjutamiseks.

Mis vahe on skisofreenikul ja tõeliselt geniaalsel inimesel. Kui skisofreenikule esitada neid küsimusi, siis saada sa kohe vastuse, geenius aga tahab enne mõelda ja siis annab alles tabava ja unikaalse vastuse.

Seega õigesti vastanutel võib olla kalduvus skisofreeniale.

Intelligentsus ennustab ette elus toimuvat.

Intelligents on üks olulisematest elus toimuvate sündmuste ennustajaks – tulemuseks. Siia kuuluvad: elu pikkus, tervis, akadeemiline edukus, tööalased saavutused. Erinevates kultuurides saadakse mõistest intelligents erinevalt aru ja seetõttu seda ka kasutatakse erinevalt, tihti ka valesti.

Kui inimese kohta öelda, et ta on keskmisest inimesest mitteintelligentsem – kas see on solvang või mitte? Kui sinu kohta avalikuse ees öeldakse, et sa oled introvert – kas see on solvav? Aga mitteintelligentne?

Intelligentsus puudutab isiksust väga erinevatel viisidel. Varastes intelligentsuse teooriates peeti isiksust üheks intelligentsust määravaks faktoriks. Uued kaksikute uuringud näitavad, et isiksus ja intelligentses on omavahel seotud.

Neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus), meeldivus, avatus on seotud lahutamatult intelligentsusega. Intelligentsust saab pidada suhteliselt püsivaks isiksuse omaduseks. Koos vastutavad intelligentsus ja isiksus indiviidide psühholoogiliste erinevuste eest.

Kas edukad on nutikamad?

Vaadates enda ümber näeme me et edukad inimesed ei ole tingimata kõige nutikamad – targemad inimesed. Muide tänapäeva edukad ärijuhid ei ole tihtipeale omandanud kõrgemat haridust. Meenutage kasvõi Steve Jobsi või Mark Zuckerbergi. Ilmneb, et meie ühiskonna jaoks on hoopis väga oluline näha hea välja ja olla hästi nähtaval.

Kas olla intelligentne on oluline faktor, mis määrab inimese edukuse tema elus? Pikaaegsed uuringud Austraalias (2309 armee veterani ja Šotimaal (2230 inimest) näitasid positiivse korrelatsiooni olemasolu IQ (mis on tavaliseks intelligentsuse mõõdupuuks) vähesuse ja suurenenud surma tõenäosuse vahel.

Iga intelligentsuse ühe punkti lisandumisega vähenes suremise tõenäosus Austraalias ühe protsendi võrra. Šotimaa näite najal võis öelda, et IQ vähenemine 15 punkti võrra, suurendas vähki suremise tõenäosust 27-40% võrra.

Suur uuring (üle 1 miljoni mehe) Rootsis näitas, et kõrgem IQ koefitsient oli parimaks kaitseks ootamatust õnnetusest tingitud surma eest – mürgitus, tulekahju, kukkumine, uppumine, teeõnnetused. Seega tekkib sellel kohal paratamatult küsimus: milline on seos IQ ja suremuse riski või haiguste vahel? Oleks ju liialt naiivne väita, et IQ on otseses seoses väiksema suremusega.

Intelligentsus ja suremus.

Kõik surevad. see on fakt. Küsimus on kuna? Keegi ei taha surra “liiga” vara. Ilmselt on õige, et IQ soodustab sellise sotsiaalse või sotsiaalmajandusliku käitumise teket, mis vähendab suremust. Lihtne seos – kõrgem IQ – suurem teadlikkus surmaga lõppeda võivate tegevuste ohtlikkusest, väiksem IQ – väiksem teadlikkus surmaga lõppeda võivate tegevuste ohtlikkusest. Meenutage kasvõi filmi Jackass, mis oli kassahitt. Huvitava kõrvalpõikena siinkohal küsimus. Kui kõrge võis olla vaatajate IQ, kes mõnuga naersid ekraanil toimuva üle?

Ühe teise Rootsi uuringu autorid lisasid, et kõrgem intelligents lubab sellistel inimestel(kõrgema IQ) hinnata probleeme täpsemalt ja rakendada probleemi vastu neid meetodeid, mis on antud situatsioonis parimad.

Intelligents on ka suurepäraseks vanemate sotsimajandusliku staatuse (socioeconomic status = SES) ja akadeemilise edukuse ennustajaks. Lisaks ennustab IQ ka karjääriedukust paremini kui eespool nimetatud kaks näitajat.

Teiste sõnadega on näidatud, et inimesed ei ole oma karjääris edukad mitte oma vanemate rikkuse  ja oma kooli paremate tulemuste pärast, vaid seepärast, et nad on intelligentsemad.

Intelligentsust ei saa otse jälgida. Seega ei saa teda ka otseselt mõõta, mis teeb intelligentsuse määramise ja defineerimise keerukaks ülesandeks.

Inimesed langetavad tihti intelligentsuse üle otsuseid nende enda ettekujutuse järgi. Nii näiteks poliitiku intelligentsust määratakse selle järgi, kuidas ta välja näeb, kuidas kõlavad ta sõnavõtud, mida ta ütleb. Seega tugineb mittespetsialist usule ja selliseid arvamusi nimetatakse kaudseteks intelligentsuse teooriateks (implicit theories of intelligence).