Deprecated: Function create_function() is deprecated in /home/r180832/public_html/wp-content/plugins/wp-spamshield/wp-spamshield.php on line 2029

Esmamulje on alateadlik ning tekib kiiresti, kuid püsib kaua ja omab suurt tähendust. Esmamulje määrab hoiaku erinevate aspektide kohta ning seda on väga raske muuta. Üldjuhul tuleneb esmamulje üldistustest. Vaid paari tunnuse või käitumisjoone põhjal klassifitseeritakse otsuseid ja ka inimesi gruppidesse, milledel arvatakse olevat peamiselt sarnased omadused.

Dolores Rang & Raul Vatsar

Esmamulje – kiire ja alateadlik

Inimeste puhul võib alateadlik esmamulje rikkuda üksteistest arusaamise varasemate kogemuste või kasvõi ainult väikeste sarnasuste põhjal – tekib moonutatud arvamus. Tuleb olla ettevaatlik, et mitte omistada võõrastele inimestele iseloomujooni, mis tegelikult kuuluvad kellelegi teisele.

Uuringud näitavad, et meie arvamus teisest inimesest on kümnendiku sekundi kaugusel ja toimub vaid teisele inimesele pilku heites (Robbins, Judge 2012, lk 430). Olenemata sellest, et tegelikult on esmamulje teke päris keeruline protsess oma psühholoogilise tagapõhjaga, mis tuleneb inimese stereotüüpidest, on selle kujunemiseks vaja väga vähe aega.

Esmamulje tekib automaatselt ning on välja selgitatud, et ligikaudu 2/3 esmamuljetest jääb muutumatuks ka pärast mitmekuist pidevat suhtlemist või kokkupuudet sarnaste olukordadega. (Pehme 2010) Seega saab järeldada, et esmamulje mõju on väga tugev.

Esmamulje täpsus

Esmamulje täpsuse väljaselgitamine on palju keerulisem. Teaduse uuringud näitavad, et praktiliselt iga täiskasvanud inimene, kellel on piisav suhtlemiskogemus on võimeline õigesti määrama kõik partneri karakteristikud. Tegelikkuses on olukord kindlasti keerulisem. Arvesse tuleb võtta kõik välistegureid, mis eksisteerivad suhtlemise hetkel. Tõestatud on ka see, et mida rohkem partnerid on tutvumisel üksteisest huvitatud, seda rohkem tekib esmamulje vigu. Inimsuhetes esmamuljel isiku hindamine ja tõlgendamine, tuleneb sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsioonist ühiskonnas.

Esmamulje ja haloefekt

Esmamulje on efekt, mis tekib mitmetest faktoritest. Sinna hulka kuuluvad inimese isiklikud kogemused, teadmised ja üldjuhul on tegu subjektiivse informatsiooniga. Siinkohal saab autor välja tuua ühe kõige tüüpilisema vea, mis esmamulje ja ka taju juures võib tekkida – haloefekt.

Haloefekt seisneb selles, et üldised hinnangud nagu meeldiv, mõjutavad hinnanguid spetsiifilistele omadustele nagu intelligentne. Kui tuua näiteks inimsuhteid, siis üldjuhul peetakse sõbralikku inimest ka arukaks ja usaldatakse sümpaatse inimese arvamust. Vähemalt seni, kuni ei ole saadud vastupidiseid tõendeid.

Teoorias on võimalik selliseid ekslikke hinnanguid ise märgata ja ette näha, võttes arvesse lihtsa eneseanalüüsi protsessi, kus jälgitakse mõttekäiku tagasi algse veani. Praktikas aga tavaliselt see nii hästi ei tööta. Seda tõestati juba 1970. aastatel tehes eksperimente tudengite hinnangutest õppejõududele. Sotsiaalpsühholoogi Richard Nisbett’i läbi viidud küsitluses selgus, et tudengid ei näinud mingit seost meeldiva ning sooja üldmulje ja õppejõule antud konkreetsete hinnangute vahel. Isegi siis, kui uurijad suunasid neid teisiti mõtlema. Tudengid, kes hindasid negatiivse kuvandiga õppejõudu, lõid tagurpidi seose, kus nendepoolsed hinnangud õppejõu konkreetsetele omadustele, mõjutasid ka nende antud üldhinnangut. (Miks me teeme … 2014) Selline eksperiment tõestas haloefekti ja tagurpidi-haloefekti olemasolu.

Esmamulje ja sotsiaalsed stereotüübid

Lisaks haloefektile on esmamulje kujunemise aluseks kindlasti sotsiaalsed stereotüübid. Sotsiaalsed stereotüübid on lihtsad veendumuste kogumid mingi kindla gruppi esindaja tõenäolise ja tüüpilise käitumise kohta.  Kõik stereotüübid kujunevad välja kindlas grupis ja luua saavad selle ainult need inimesed, kellel on olnud otsene kokkupuude. Kõige lihtsam liigitusviis on läbi rassi, rahvuse, keele või ka näiteks ameti põhjal. Sotsiaalsete stereotüüpide abil on võimalik luua ettekujutus olukordadest esimestel kokkupuutumistel.

Stereotüüpe on võimalik jaotada kahte gruppi – kirjeldavad ja normatiivsed. Kirjeldavad stereotüüpsed omadused sisaldavad nii käitumisi kui ka kindlaid iseloomu ja väliseid omadusi, mida peetaksegi suurimaks seoseks kindla grupi liikmete vahel. Näiteks omistatakse millegipärast kunstiinimestele ülim loovus kuid ka hajameelsus. Normatiivseteks nimetatakse gruppe, mis sisaldavad ettekirjutusi käitumise osas. Kunstikallakuga inimeste kohta aga ei saa kindlalt väita, et nad igale poole hilineksid ning omi asju kaotaksid.

Kõige tavalisem stereotüüp on üldistamine, sest see aitab kiirelt langetada otsuseid ja inimese aju, toimides vähima jõupingutuse printsiibil, lihtsustab ümbritsevat keerulist maailma. Paratamatult on inimestel maailmaga kergem hakkama saada, kui kasutada just nimelt heuristikaid ehk stereotüüpe. Need vähendavad inimeste vajadust töödelda informatsiooni. Stereotüübid on automaatsed ja ei nõua mulje loomiseks suurt jõupingutust. Küll aga on paljud stereotüübid kahjulikud ja põhjustavad inimestes valesti hindamist. Mittekahjulikke stereotüüpe kasutatakse igapäevaselt sotsiaalsete interaktsioonide käigus. (McKee 2011, lk 235)

Atributsiooniteooria

Atributsiooniteooria on teooria, mille abil inimene üritab leida põhjuse, miks teatud asjad juhtuvad. Selle käigus saab selgeks teha, kuidas mõjutavad inimese enda ettekujutlus ja taju oma võimeid, ülesannete raskuseid, jõupingutuse määramist ja lahendamisstrateegiaid. Atributsiooniteooria abil on võimalik seletada otsustamise vigu, mis tulenevad irratsionaalsest mõtlemisest.

Erinevate asjade ehk eluta laudade, masinate, majade kohta toimivad lihtsad loodusseadused, millede abil on võimalik ennustada võimalikku käitumist ehk lõpptulemust. See tähendab, et asjad küll otseselt ei käitu, aga nendega tehakse enamasti midagi ning seda tulemit on võimalik ette ennustada. Hea näide on mõista, mis toimuks majaga, kui toimuks plahvatus. Need on eluta objektid milledel ei ole tundeid, hoiakuid, uskumusi, motiive ega kavatsusi. (Robbins, Judge 2012, lk 168)

Vaadeldes inimesi, on erinevalt eluta objektidest elus objektidel kõik eelmainitud omadused olemas. Püütakse ette ennustada võimalikke tegevusi ja käitumist. Inimese taju ja seeläbi ka hinnang kellelgi teisele inimesele on tugevasti mõjutatud sellest, mida oodatakse toimuvat ehk oletustest selle kohta, mida teine inimene mõtleb või tajub.

Käitumise ja otsustamise põhjused

Käitumisele ja otsustamisele omastatavaid põhjusi on atributsiooniteooria kohaselt 2 – internaalne ja väline. Seesmised põhjused omavad kontrollkeset inimese sees ja kõik sõltub isikust endast. Välisel atributsioonil aga tunnetab inimene, et teda mõjutavad kõik teised inimesed, kes teda ümbritsevad ja ka sündmused.

Selles, kuidas inimesed oma omadusi näevad ja seletavad, eksisteerivad ka kultuurilised erinevused. Näiteks on läbi erinevate uuringute leitud, et Lõuna-Korea juhid kasutavad väikese tõenäosusega omakasupüüdlikke eelarvamusi. Nad võtavad täielikult omaks vastutuse rühma läbikukkumise eest ja juhid tunnistavad, et järelikult nad ei oldud piisavalt võimekas rühma juhtimiseks. Tavapärasel juhul pigem eeldaks, et juht süüdistab enda asemel just kõiki rühmaliikmeid läbikukkumises.

Teisalt on leitud, et Aasia juhid süüdistavad kergemini institutsioone või organisatsiooni terviklikult, Lääne juhid aga usuvad, et süüd tuleb otsida individuaalselt. Probleem algab üksisikust, üldjuhul juhist, kes peaks võtma koguvastutuse nii süü kui ka kiituse puhul. Seepärast ilmselt ka ajalehed kirjutavad üksikasjalikult läänekultuuris halvasti tegutsenud ettevõtete juhtidest, kuid Aasia meedia käsitleb läbikukkunud ettevõtet kui tervikut. Selle abil on kerge seletada ka seda, miks Aasia kultuurides on indiviididel rohkem kombeks tugineda oma otsustes  rühmadele omistatud stereotüüpidele.

Atributsiooniteooria töötatigi välja tuginedes eksperimentidele erinevate töötajatega Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas. Selle abil on väga hea jälgida ka teiste kultuuride töötajate käitumist. Eriti seal, kus on tugevad kollektivistlikud traditsioonid. (Robbins, Judge 2012, lk 170)

Esmamulje ja käitumise põhjused – tahad rohkem teada?

Kui oled antud teemast huvitatud, siis tasuks organiseerida oma ettevõttes koolitusi, mis seda kõike  käsitleks. Praegu aga vaata neid koolitusi (Kliendikogemuse loomine, Kuidas teha paremaid otsuseid, Tegelik müügipsühholoogia) ja mõtle, kas siit leiab selle, mis Teie ettevõttes võiks teist moodi olla. Kui ei, siis võta meiega ühendust aadressil: raul@kliendikogemus.ee ja kohtume Sinu organisatsiooni probleemide arutamiseks.

 

1. Robbins, S. P., Judge, T. A. (2012) Organizational Behavior (15^th Edition). New Jersey: Prentice Hall. 720 lk.
2. Pehme, A. (2010) Esmamulje loomine. E-kursus. [WWW] http://ekursus.ee/esmamulje-loomine/ (24.03.16)
3. Miks me teeme rumalaid valikuid? (2014) – (Toimetaja, Arengutugi) Arengutugi. Rubriik Suhe iseendaga, Suhted. [WWW] http://arengutugi.com/2014/11/10/miks-me-teeme-rumalaid-valikuid-2/ (26.03.16)
4. McKee, A. (2011) Management: A focus on Leaders. New Jersey: Prentice Hall. 720 lk.