Douglas McGregor ning teooria X ja teooria Y
Douglas McGregor pakkus välja kaks võimalust inimeste vaatlemiseks: ühe põhimõtteliselt negatiivse, mida ta kutsus teooria X, ja teise positiivse, nimega teooria Y. Kui McGregor oli vaadelnud kuidas juhid töötajatega ümber käivad, siis ta järeldas sellest, et juhtide vaated inimestele põhinesid kahel oletusel, mis olid nende juhtide edaspidise käitumise aluseks.
Raul Vatsar
Teooria X
Teooria X ütleb, et tavaline töötaja on laisk, ilma ambitsioonideta, vastutustundetu. Teooria X järgi usuvad juhid, et töötajad ei salli (võib-olla isegi vihkavad) oma tööd ja seega on vaja töötajad tulemuste saavutamiseks juhtida või isegi sundida. Mäletate lapsepõlves kuuldud laulusalmi: „Olen Peeter Ohakas, olen laisk ja lohakas“ – see salm käib selliste töötajate kohta. Enamik juhte usub seda tänase päevani. Kas siis seepärast, et lapsepõlves õpitud salm on tugevasti peas või elu ongi seda näidanud, et töölised on laisad ja lohakad.
Selline suhtumine töötajatesse viibki lõpuks mikrojuhtimiseni – kõike ja alati on vaja üle kontrollida. Teooria X on oma olemuselt töölisi solvav, selle kasutamine toob kaasa halvad suhted töötajatega, halva tööatmosfääri. Suure tõenäosusega toob selline käitumine kaasa ka juhtide läbipõlemise.
Juhi jaoks ei ole võimalik jälgida iga töötaja igat sammu ja olla valmis kogu aeg karistama iga möödalaskmise eest. Tänapäeva töökohad ilmselt ei saa olla sellise suhtumisega, ei töötajate poole pealt ega ka juhtide seisukohast.
Teooria Y
Vastupidiselt eelmisele on teooria Y järgi juhid veendumusel, et töötajad vaatlevad tööd kui loomulikku osa oma elust ja seega keskmine inimene õpib vastutama ja seda vastutust isegi otsima ning hindama.
Teooria Y väidab, et töötajad on ambitsioonikad, vastutustundlikud, ettevõtlikud ja nad töötavad palju organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Töökeskkonda iseloomustab avatus, töötajate kaasatus, osalemine, neile on antud võimalus langetada otsuseid – seda nimetati volitatuseks. Enamik töötajad tahavad sellises keskkonnas töötada.
Teooria X ja teooria Y võrdlus
Pannes mõlemad teooriad kõrvuti on mugav vaadata, mida ühe või teise asja kohta mõlemas teoorias väidetakse. Toodud tabel on suhteliselt ülevaatlik ja seda pole mõtet ümber kirjutama siinkohal hakata. Peamine on mõista kõige olulisemat – kas inimene on tahtetu objekt või on inimene mõistusega subjekt, keda tuleb juhtida ettevõtte jaoks sobilikus suunas.
Siinkohal tulebki mängu motivatsioon – miks peaks inimene minema sinna, kuha näitab teed ettevõte? Ja ainus sobilik vastus on: sest see on talle kasulik.
Maslow teooria ja Teooria X – teooria Y.
Et teooriast X ja teooriast Y paremini aru saada, tuleks mõelda Maslow hierarhia terminites. Teooria Y eeldab et indiviidis valitsevad kõrgemad vajadused. McGregor ise uskus, et teooria Y on omasem inimestele kui teooria X. Seepärast pakkus ta ka välja selliseid ideid nagu osalev otsustamine, vastutus ja väljakutseid esitav töö, head rühmasuhted – kõik selleks, et maksimiseerida töötajate motivatsiooni.
Kahjuks ei tõesta mingid uuringud (ehk puuduvad tõendid), et kumbki nendest väidetest oleks tõene või käitudes teooria Y järgi oleks ettevõttes rohkem motiveeritud töötajaid. Samuti vajavad tõestust ka neile teooriatele tuginevad organisatsioonikäitumise teooriad. Seega tuleb nentida lihtsalt, et teoorial X ja teoorial Y kahjuks tõestused puuduvad, nagu ka Maslow vajaduste hierarhia teoorial.
Vaata Maslow teooria kohta: siin, siin ja siin