Paar päeva tagasi kirjutasin eksperimentidest, mis tõestasid, et (lühiajaline ehk töö) mälu paraneb, kui joosta paljajalu. Kui nüüd suvel näeb igal pool paljajalu liikuvaid inimesi, siis on see ilmselt selle eksperimendi tulemus.

Lisaks paljajalu jooksmisele saab aga mälu parandada veel erineval moel. Lühidalt näitaks kümme trikki, mis aitavad mälu (mälu tööd) parandada.

1.       Jooksmine paljajalu – joostes paljajalu püüab aju vältida inimese haiget saamist astudes teravatele esemetele. Aju töö intensiivistub ja see intensiivsus jätkub mõnda aega ka peale jooksmist. Seega enne eksamit on mõistlik minna paljajalu jooksma-kõndima. Saadav hinne peaks paranema.

2.       Joonistamine. Siinjuures ei ole oluline, kas sa oskad „joonistada“ või ei. Oluline on luua visuaale sõnadest, mida üritad meelde jätta. (http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/17470218.2015.1094494) Selline pilt jääb paremini mällu ja aitab seda kergemini hiljem esile tuua ehk esitada. Ehk teiste sõnadega joonistatud sõnad jäävad paremini meelde kui lihtsalt kirjutatud. Kuna joonistamise kvaliteet ei ole seejuures oluline, on see tõepoolest kõikidele inimestele jõukohane. Nüüd saab aru ka sellest, miks üliõpilased loengus lõputult lillekesi joonistavad. Tegelikkuses peaksid ikkagi pildid olema erinevad, vastama sõnadele või mõttele. Sama motiivi kordamine ilmselt ei aita – kui on vaja meelde tuletada, siis suure tõenäosusega  on kõik asjad peas segamini „lillekeste“ all. Aga see oleks huvitav hüpotees kontrollida.

3.      Meelde tuletamine „silmad kinni“. Ja mina kui imestan, et üliõpilased loengus istuvad kinnisilmi – nad lihtsalt püüavad eelmist juttu (loengut) meelde tuletada. Läbiviidud eksperimentidega on näidatud, et näiteks kuriteo tunnistajad, kes sulgesid meenutamiseks silmad, suutsid endale kuriteo pilti paremini esile manada ja sellest siis ka paremini jutustada.

4.       Kuidas see mulle korda läheb. Kui inimene püüab endale asju meelde tuletada, siis selline tehnika aitab nii neid, kellel on mäluga probleeme, kui ka neid, kellel neid probleeme ei ole. Kõlab uskumatult, aga selline „mis see mulle korda läheb“ tehnika tõstis mäletamist ligikaudu kolm korda. Seega kui läheb korda, siis suudan ka mäletada. (http://cpx.sagepub.com/content/1/1/93). Edaspidi loengus, kui on igav, siis peaksid üliõpilased endale ette kujutama, mida nad selle teadmisega oma elus peale hakkavad ja näe – jääbki paremini meelde. Võti peakski olema selles, kuidas asjad on meie endaga seotud ehk kuivõrd oluline see minu jaoks on. Kui on oluline, peaks mälu seda ka paremini säilitama.

5.       Korda 40 sekundit. Kui inimene tegeleb kuuldu kordamisega, siis aktiviseeruvad need aju osad, kus hiljem sedasama materjali hoitakse. Seega kasvõi lühike kordamine oma peas, annab ajule võimaluse oma sees luua kiiresti sidemeid (vaata artiklit Consolidation of Complex Events via Reinstatement in Posterior Cingulate Cortex), mis hiljem aitavad sama asja meenutada. Aj skaneerimistega on näidatud, et mida rohkem kordamistega seotud ja säilitamisega seotud alad kokku langevad, seda paremini suudab inimene seda kõike mäletada.

6.       Kirjuta ülesse. Kui inimene kirjutab asju ülesse, siis ta suudab neid paremini mäletada, kui mitte kirjutades või siis kui ta kasutab kirjutades klaviatuuri (siinkohal on ükskõik, kas klaviatuur on reaalne või kuvatav). See on see, mida kõik õppejõud ja õpetajad tundides korrutavad – kirjutage ülesse, jääb paremini meelde (Handwriting versus Keyboard Writing: Effect on Word Recall). Siinkohal ka kivi haridustehnoloogide kapsaaeda – õppimist (mis sisuliselt on mäletamine) ei aita see, et me selle lapse jaoks mugavaks (ekraanile). Aitab ikkagi aru saada ise tegemine ja seejuures ülesse kirjutamine. Võib ka lõputult rääkida siinkohal Daniel Kahnemani kahest aju süsteemist.

7.       Kui jooksmine paljajalu aitab parandada mälu võimekust, kas siis ka mingisugune muu füüsiline tegevus on selleks samaks võimeline. Kõikide füüsiliste tegevuste osas ei ole olemas läbiviidud eksperimente, aga raskuste (tegelike, mitte klaasi sees olevate) tõstmisega on seda näidatud ja tõestatud. Isegi ühekordne tõstmisega tegelemine tõstab aju pikaaegset võimekust 20% võrra. Samuti on tõestatud, et aeroobikaga tegelemine parandab mälu. Kui püüda vastata küsimusele, miks see niimoodi on, siis tuleb ilmselt minna emotsioonide juurde. Füüsiline tegevus tõstab meie heaolutunnet, mille tulemusena paraneb meie üldine enesetunne ja mille tulemusena on aju valmis tegema rohkem tööd. Eriti käib see meie mineviku emotsioonide kohta, mis meile kergemini meenuvad ja esile kerkivad.

8.       Ronimine puude otsa

9.       Tasakaalu hoidmine poomil kõndides

10.   Ümber takistuste kiire manööverdamine ehk liikumine

Ka need lihtsad lapsepõlve erinevate liikumismängudega seotud tegevused aitavad parandada mälu tööd ja suurendavad selle võimekust.