Raul Vatsar

Empaatia – see on teatud mõttes oskus olla inimene. mõista teisi inimesi. 2016.aasta lõpus toimus tähelepanuväärne empaatia-uuring. Eesti sai auhinalise koha. Kas empaatia on asi, millega meil on kõik korras?

Empaatia on inimese oskus asetada end teise inimese “kingadesse”.

Uuringust – empaatia on oluline.

Michigani Ülikooli uurija William Chopik oli uuringu juhiks suures projektis, kus kaardistati kokku 63 maalt pärit 104365 inimese empaatiavõimekust. Millised kultuurid (maad) annavad enam empaatilisi inimesi ja millised vähem. Empaatiaks võime lihtsalt pidada inimese oskust näha et teie inimesena, ehk olla oma ettekujutuses asetatuna teise inimese „nahka“ või „kingadesse“.

Kokkuvõttes moodustus nii-öelda empaatiliste või vähemempaatiliste maade edetabel, vastavuses sellega kuidas inimesed sellel maal neile elektroonilisel teel edastatud küsimustele vastasid.

Uuringu juht William Chopik Michigani Ülikoolist.

Uurijate sõnul on tegu esmakordselt maailmas läbiviidud sedavõrd suure uuringuga ja vastajate hulk kinnitab seda. Maade edetabeli koostamisel arvestati vaid nende maadega kust päri vastajaid oli piisavalt, et nad statistiliselt annaksid usaldusväärse valimi.

Empaatia – kus on hästi.

Maailma kõige empaatilisemaks riigiks tunnistati selles uuringus Ekvador, millele järgnesid Saudi Araabia, Peruu, Taani, Ühinenud Araabia Emiraadid, Korea, USA, Taivan, Costa Rica, Kuveit.

Huvitav selle tipu juures on see, et tipus domineerivad LadinaAmeerika ja Aasia riigid, keda ilmselt vabalt pakutuna sinna ei asetaks. Taani platseerumine nii kõrgele on teatud mõttes ootuspärane vaadates Taani emigratsiooni- ja sisepoliitikat.

Uurijate arvates näitavad tulemused, et empaatia on seotud inimese hea enesetundega ja positiivse minapildiga ning iseenda ettekujutusega positiivsest heaolust.

Empaatilised inimesed on uurijate arvates kaldunud heategudele, lahkusele, on tähelepanelikumad teiste inimeste osas, kaastundlikumad. Nad on tihti oma iseloomult õrnad, kuid usaldusväärsed, järjepidevad ja vastutustundlikud.

Empaatilised inimesed suhtuvad positiivselt vabatahtlike poolt tehtavasse töösse ja teiste aitamisse, kuid uurijate üllatuseks ei tähendanud see kergekäelist raha annetamist, mis ei olnud empaatiaga korrelatsioonis.

Empaatia rõhub koostööle ja mõistmisele.

Maades, kus koostöö ja kollektivismi indeks on kõrgemad, olid inimesed ka empaatilisemad, kui individuaalsust rõhutavates maades. Uurijate arvatus saab seda seletada ka alaste kasvatusel: nii näiteks Aasias rõhuvad lapsevanemad kollektiivsusele, õpetades lapsi kartma üksindust ja eraldatust. Samas läänemaades rõhutakse kasvatuses rohkem iseseisvusele ja üksi hakkama saamise eelistele. USA puhul rõhutasid uurijad viimase aja trendi olla teiste inimeste vastu lahke ja helde. See on ilmselt mõjutanud vanemate väärtusi ja seeläbi ka laste väärtustes on tekkinud nihked.

Empaatia laseb mõista teist inimest, saada aru tema olukorrast.

Kui on olemas kõige empaatilisemad maad, siis on sama nimekirja lõpus ka mitteempaatiliste maade edetabel.

Kõige mitteempaatilisemaks maaks selle uuringu järgi tunnistati Leedu, kellele järgnes Venetsueela, kellel on viimasel ajal tõsised probleemid oma maa majandusega hakkama saamisega. Ja Eesti? Eesti sai auhinnalise kolmanda koha tagantpoolt vaadates. Meile järgnesid tõusvas joones Poola, Bulgaaria ja Soome (tagantpoolt kuues koht). Kui vaadata tabeli lõppu, siis kõik peale Soome on sotsialismist väljarabelenud riigid, kes on lasknud ilmselt pendlil liiga kaugele paremale liikuda.

Empaatia – selleta pole inimest.

Maailma empaatilised riigid. Mida tumedam on värm, seda rohkem on empaatiat. Kas meil on millegi üle uhke olla?

Ilmselt peab siinkohal hakkama mõtlema meie kasvatuses toimunud väärtushinnangute muutustele ja ka kogu ühiskonnas valitsevatele väärtustele, mis empaatial ei lase esile kerkida. Igaüks meist võiks-peaks esitama küsimuse, kas see on normaalne? Kõige rohkem aga peaks selle küsimuse esitama valitsevad parteid, keda ei saa küll süüdistada selles, kuhu Eesti on jõudnud, kuid kes on olnud selles siiski osalised. Oleks aeg sellelt teelt kõrvale pöörata.

Oleks aeg ka see teema tõsta üles meie valitsemises ja riigis, meil olevas mitteempaatilises kultuuris.

Uuring on avaldatud ajakirjas: Journal of Cross-Cultural Psychology.

Lisalugemist leiad antud tema kohta ka veel siit ja siit.