Alkohol lühendab eluiga ja rikub teie tervist. Kõik teavad seda. See oli hiljuti ametist lahkunud hr. Ministri hüüdlauseks, mille alusel hakati eestlaste ravimisega kohe tegelema, tõstes alkoholiaktsiise. Millega see lõppes, me teame. Alkohol tuuakse nüüd Lätist, Lõuna-Eestis on poed väljasurnud või väljasuremise äärel. Hr. Minister astus ametist tagasi, et oma erakonda paremini viia vastu uutele valimistele.

Tegelikkuses ei olnud hr. Minister ilmselt kursis kõikide uuringutega, mida teemal alkohol on viimasel ajal tehtud. Alati võib vaielda, et kas uuringud on hästi või halvasti tehtud, aga kuna allpool refereeritud uuringuid jagas selline inimene nagu professor Dan Ariely, kes on tunnustatud psühholoog ja käitumisökonoomika alal üks maailma suuremaid spetsialiste, paljude raamatute autor, siis usun, et tema pädevuses ei ole põhjust kahelda ja teadusuuringu tunneb ta kaugelt ära.

Raul Vatsar

Uued uuringud.

Miks me elame nii kaua nagu me elame? Kui te olite 18, kas te mõtlesite siis ka nagu mina, et hea on, kui 35 eluaastani välja veab ja nüüd olles juba „õitsvas“ keskeas imestad, kust küll sellised rumalad mõtted pähe tulevad.

Milline on maailma kõige kiiremini kasvav vanuserühm? Mõelge, mõelge … nagunii ei arva ära. Need on inimesed , keda tinglikult võib nimetada 90+ inimesed ja kellele oli pühendatud esimene meie poolt siinkohal tsiteeritud uuring. 90+ uuring algas juba 2003.aastal. tegelikult olid 90+ uuringus osalised ühe teise uuringu osalised. Selleks teiseks uuringuks oli The Leisure World Cohort Study (LWCS), mis algas juba 1981.aastal. Uuringus osalised elasid kõik Californias, Leisure World nimelises vanuritele mõeldud kommuunis. Tänaseks on see kommuun sulandunud Laguna Woods linnakesse.

Kasutades selles kommuunis elavaid vanakesi, pöördusid uuringu 90+ autorid e-kirjade teel nende  poole lihtsa küsimusega: Mis aitas elada nii kaua – üle 90 aasta. Antud uuringus osalejaid külastasid uurijad iga kuue kuu tagant ja osalejatega tehti erinevaid neuroloogilisi ja neuropsühholoogilisi teste. Uurijad olid kursis osalejate dieedi, tegevusega, haiguslooga, ravimitega, aga lisaks ka veel paljud eteiste faktoritega. Lisaks pidid osalejad tegema erinevaid kognitiivse võimekuse teste ja füüsilise tegevuse katseid, mille abil püüti määrata, kuivõrd hästi inimesed uurimisrühmas ennast tunnevad ja funktsioneerivad.

Uuringu eesmärgi olid:

Määrata pikaealisust mõjutavaid tegureid. Mis lubab inimestel elada 90+ aastaseks? Millist toitu nad söövad, millega tegelevad, milline on nende elustiil, mis lubab kaua elada?

Määrata vanurite haiguseid ja dementsust. Kui paljudel 90+ vanuritel on dementsia?, kui paljud muutuvad igal aastal dementseteks? Mis lubab elada 90+ aastaseks ilma dementsiata?

Leida vanurite kognitiivse ja füüsilise taandarengu suurus. Kui suur on mälukaotus ja kuidas see mõjutab 90+ inimesi nende elus? Kuidas vähendada mälukaotust ja sellega seotud puuet selles eas?

Uurida kliinilisi patoloogiaid vanuritel. Kuidas ilmneb mälukaotus ja dementsus ajutegevuses? Kas dementsuse käes kannatavate inimeste ajutegevus on teistsugune tavalisest?

Määrata suremuse ja dementsuse riskitegurid. Mida peksid inimesed oma elus muutma, et elada kauem? Kas inimesed saavad vähendada dementsust alustades õige toitumisega, tehes füüsilisi harjutusi, kaustades toidulisandeid?

Peamised uuringu tulemused.

Need, kes tarbisid mõõdukalt alkoholi või kohvi elasid kauem, kui need, kes sellest loobusid.

Kes olid ülekaalulised oma 70.s eluaastates elasid kauem kui normaalsed või alakaalulised inimesed.

Üle 40% inimestest üle 90 eluaasta ja vanemad kannatasid dementsuse käes, neist 80% olid puudega, ei olnud erinevusi seejuures ei naiste ega meeste juures.

Umbes pooltel inimestel, kes olid 90 ja kellel oli dementsus ei olnud märkimisväärset neuropatoloogiat nende ajutegevuses, mis oleks aidanud seletada nende kognitiivse võimekuse kadu.

Eespool kirjeldatud uuring näitas meile, et mõõdukas alkoholitarbimine (joomine), aitab kauem elada. Kindlasti ei tähenda see aga seda, et alkoholi tuleks endale sisse kallata pudelite kaupa. Aga poes ju klaasiga ei müüda ja restorani külastamiseks raha pole, rääkimata ka juba hindade vahest poes ostetul ja restoranis tarbitul. Seega tuleb ikkagi osta pudel, aga seda ei pea kohe tühjaks jooma või seda tuleb tühjaks joomisel sõpradega jagada. Tasub kindlasti lugeda ka seda.

Mis kogustest me räägime?

Alkoholi koguste määramisel aitab meid teine uuring, mis viidi läbi Mayo kliinikus. Mõõdukaks alkoholi tarbimiseks on selle uuringu järgi üks jook (drink) päevas, seda nii naistele kui meestele. Kui vanust on alla 65 eluaasta ja te olete meessoost, siis võib see olla ka kaks jooki.

Üks jook on:

12 (vedeliku) untsi õlut ehk meile harjumuspärasemalt on see ligikaudu 350 ml õlut.

5 untsi veini ehk siis 120 ml veini

1,5 untsi kanget alkoholi – ehk 40ml kanget destilleeritud jooki.

Mõõdukas alkoholitarbimine on näidatud olevat tervisele kasulik, kui on kalduvus südamehaigusele, kuid seda saab korvata ka dieedi ja füüsilise koormusega.

Lisaks aitab mõõdukas alkoholi tarbimine ka vähendada isheemiatõve insulti, alkohol laiendab veresooni ja see on verevarustusele kasulik. Samuti aitab mõõdukas tarbimine vähendada diabeediriski.

Seega üks klaas veini õhtusöögi kõrvale või kange naps päeva lõpetamiseks ei ole midagi halba. Oluline on mitte hoogu sattuda ja tarbida suuremaid koguseid.

Kas tõesti vaid kasulik?

Seega alkohol aitab meil elada kauem, kuid samas on alkohol kindlasti ka haigusi tekitav. Võtmesõnaks on mõõdukus ja ka füüsilised harjutused. Sellest ongi kolmas uuring, mis avaldati British Journal of Sports Medicine ja kus uuriti, kuidas füüsilised harjutused aitavad tasakaalustada joomisega tekkivaid negatiivseid mõjusid. (loe siin ja siin).

Uuringu juhiks oli dr. Emmanuel Stamatakis, kes koos oma kolleegidega vaatlesid Inglismaal ja Šotimaal juba tehtud uuringuid ja kogutud andmeid. Kokku võeti vaatluse alla 36 370 inimest, kes kõik olid üle 40-aastased. Kõik osalejad jaotati 3 rühma: mitteaktiivsed füüsiliste harjutuste tegijad (ei tee sporti), mõõdukalt aktiivsed, rohkesti harrastavad (aktiivselt sporti tegevad). Seejärel vaadeldi, kuidas inimesed nendes rühmades tarbivad alkoholi. Uuringu ajaline pikkus oli üle 10 aasta.

Kokku suri kümne aasta jooksul vaadeldud rühmast 5735 inimest. Võrreldes nende füüsilist aktiivsust, alkoholi tarbimist, tegid uurijad lihtsa järelduse, mis kedagi ei üllata: võrreldes mittejoojaid ja palju joojaid, surid paljujoojad märgatavamalt suurema tõenäosusega. Samuti pandi tähele, et mida rohkem jooke nädalas tarbiti, seda suurem oli vähktõppe haigestumise oht.

Kui nüüd lisaks alkoholi tarbimisele vaadeldi ka füüsilist aktiivsust, siis ilmnes, et kui inimesed järgisid soovitatavat täiskasvanutele mõeldud treeningut (150 minutiline mõõdukas aeroobne aktiivsus), siis tundus see olevat täielikult ära kustutanud alkoholi poolt põhjustatud vähktõve suurema riski. Siit lihtne järeldus: füüsilised harjutused kompenseerivad alkoholi tarbimisega seotud suremuse ohtu.

Samas on selge, et see uuring näitab ainult suhet harjutamise ja alkoholi tarbimise vahel. Rohke alkohol on tervisele kahjulik ja mingite füüsiliste harjutustega seda ei kustuta.

Seega kui te tahate õhtul nautida klaasikest veini, siis püüdke päeval teha väike jooksutrenn.

Soovitus.

Aga hr. Ministrile soovime jõudu kirjanduse lugemisel ja uute uuringutega tutvumiseks. Me ei pea seepärast ometi Lätis hakkama käima, et väikest veini osta. Muidugi võib otsida ka vandenõuteooriat. Vanade inimeste ülevalpidamine on kallis ja kui nende oodatav eluiga oleks lühem, oleks riigil vähem kulusid. Võtame neilt ära ka klaasikese veini ja surevadki kiiremini. Pole vaja pensioni maksta ega midagi. Aga see on ilmselt liiga kaugelt otsitud teooria. Ikka rumalus ja edevus olid need põhjused, mis hr. Ministri vankri auku ajasid.