Deprecated: Function create_function() is deprecated in /home/r180832/public_html/wp-content/plugins/wp-spamshield/wp-spamshield.php on line 2029

Väärtus – sõna, mida me kõik oma igapäevases elus oskame kasutada. Aga kas selle sisu on meile selge? Ostes mõne asja, teame me, et selle asja väärtus on juba enne selle asja suuremat kasutamist tunduvalt langenud. Näiteks autod. Ostes salongist uue auto on auto kaotanud oma väärtusest peale esimese kilomeetri läbimist umbes 9%., peale ühe aastast sõitu aga (ainult?) 19%. Autoga on asjad selged, aga kas on veel asju, mille väärtus langeb kiiresti või mille väärtust me tegelikkuses ei taju? Kuidas tekib väärtus, kuidas väärtuse loomine ja hind tootel sinna saavad, mille järgi hindu pannakse, on tegelikult firmasaladus, aga teistpidi ka küllaltki lihtsalt arvutatav.

Raul Vatsar

Väärtus – hind: kas kaksikud või sugulased?

Väärtuse loomine ja hind tootel on omavahel lahutamatult seotud mõisted. Inimese teadvuses on need nii segamini põimunud, et nende lahutamine on küllatki raske. Me kasutame neid mõisteid vaheldumisi, sisuliselt mõtlemata nende sisu üle, andes neile sisuliselt sünonüümide sisu. Kirjutamata täna, kuidas väärtust luuakse ja mille järgi hindu toodetele pannakse, vaatleme hoopis tooteid, mille hind ei vasta tegelikkuses nende väärtusele ja mille kohta me võime öelda, et maksame nende eest selgelt üle.

Huvitav on selle teema juures see, et enamik inimesi on seejuures täielikult veendunud, et nad teevad selliste (ülemakstud) toodete puhul ostuotsust langetades täiesti õigeid ja endale kasulikke otsuseid. Mina muide kaasa arvatud. Seega on tegemist teadvuse poolt meile dikteeritud tegevustega ja hinnangutega ja inimesena me lihtsalt täidame oma aju poolt meile edastatud korraldusi.

Väärtuse loomine ja hind tootel on meie ümber olevatel paljudel toodetel paigas. Kohati isegi on see hind ja väärtus segamini, näiteks Eestis müüdaval kilepakipiimal on väärtus ja hind poekettide soovil väga sassi aetud. Sellest kirjutati-kirjutatakse meie ümber pea iga päev.

Aga vaatame pigem tooteid, kus me täiesti ilmselt maksame rohkem kui on asja väärtus ehk kus väärtus ja hind ei ole tegelikkuses tasakaalus.

Väärtus – tooted, mille hind on kaheldav – vein.

Esimese näitena meenub kohe vein. Eestlased on muutunud veini asjatundjateks. Me joome tänasel päeval palju erinevaid veine, meil on suur valik veine isegi supermarketites ja meie vinoteekide üle võib nii mõnigi riik vaid kadedust tunda. Kas me veine aga ka tunneme? Teie tuttavate hulgas on kindlasti mõni inimene, kes nimetab end veinide asjatundjaks, kui mitte lausa sommeljeeks. Ta räägib veinidest innustunult, kirjeldab nende bukette ja nimetab sorte, žonglöörib nimedega ja veinimõisadega, aastaaegadega ja päritoluriikidega. Aga kas ta veine tunneb ka?

Nimelt näitavad uuringud, et inimesed oma enamikus ei tee veinidel vahet. Kui vein on pudelis ja poeriiulil, siis me teame, millega on tegemist. Aga kui see on klaasis, milline on tõenäosus, et keskmine veinisõber suudab hinnata kõige lihtsamat näitajat – veini kvaliteeti. Kui me võtame näitajaks et kvaliteet = veini eest küsitav rahahulk, siis olen ka siin Eestis teinud lihtsa katse, kus praktiliselt keegi ei arvanud ära, milline on kõige odavam, keskmine ja kallim vein.

Seega, järgmine kord poodi minnes, ärge laske end mõjutada peibutavatest siltidest ja kõrgest hinnast. Valige mingi lihtne ja „arusaadav“ vein. Proovige ja kui meeldis, siis ostke jälle. Milleks maksta 3-10 korda rohkem pudeli eest, kui te nagunii maitsel vahet ei tee. Teie sõbrad hakkavad teie üle naerma? Aga te tehke neile veinitest – kas tunnevad ära. Kui tunnevad, siis au ja kiitus, aga kui ei tunne, siis mis vahet sel on, millist veini te joote, kui see teile meeldib?

Väärtus – tooted, mille hind on kaheldav – audiokaablid.

Kas teil audiofiilidest sõpru on? Kindlasti mõni on. Kui innustunult ta räägib oma uutest sigakallitest kõlaritest, uuest läbimängijast, uutest juhtmetest, uutest kõrvaklappidest. Ainuke, mis teile sellest meelde jääb, on muljetavaldav hind.

Aga te andke talle oma tundmatu firma uued klapid ja kiitke näitajaid. Uurige enne ka ikka, millised näitajad on olulised ja hind on oluline – mida kallim, seda paremad peavad olema näitajad. Ja suure tõenäosusega teie sõber kiidab teie tundmatuid klappe ja küsib, kust ka tema sellised võiks saada. TED kõnemees James Randi on pakkunud üks miljon dollarit sellele inimesele (neile), kus suudavad talle näidata-tõestada, et 7250$ Pear Anjou audiokaablid on silmatorkavalt paremad kui tavalised audiokaablid. Seni pole keegi oma auhinnarahale veel järele tulnud. Tahaksite te oma rahale järele minna?

Väärtus – tooted, mille hind on kaheldav – meditsiiniteenused.

Kui te maksate meditsiiniteenuste eest, siis mille eest te maksate? Kas teenuse või teiega tegelemise eest? Ma olen järjekordade vastane ja ei pea seda heaks teenuseks, kui ma pean EMO järjekorras ootama tunde. See on kole. Või katkimurtud jalgu pannakse valesti kokku ja siis murtakse lahti, et kellegi praaki kokku panna. Aga keegi maailmas ei suuda määratleda, miks me terveks saime. Kas organism parandas ennast ise või oli see meie teadvus või oli see tablett, mis välja kirjutati. Need on need kuulsad platseebokatsed – guugeldage ja lugege. Tihti saame me terveks vaid seetõttu, et arst meid lihtsalt kuulas. Kõlab haigelt, aga … lugege.

Muide, selle kõige juures, eelistaksin ma ikkagi arsti juures käia. Aga ootamatu mõttekäiguna – järsku seepärast EV-s keegi ei tahagi eriti tegeleda meditsiini rahastamise ja Haigekassa probleemidega, et „placebo värk kõik puha!“.

Väärtus – tooted, mille hind on kaheldav – kosmeetikumid.

Kas te teate, et keskmiselt on kosmeetikatoodete marginaalsus 78%? Kuidas tundub oma näole raha määrida? Ostes ühe kosmeetikatoote, olete te ikka kindlad, et tegelikkuses ei saa te teist. Mina küll ei ole.

Tootjad aga naeravad endale pihku ja tõstavad hindu, sest: kui toode on odav, siis see ei aita ka ju. Kui ikka ma maksan kosmeetikumi eest verehinda, siis muutun ma kindlasti saledamaks, ilusamaks, nooremaks, siledamaks, vastupandamatumaks, jne. Tööstusharu, mis halastamatult ekspluateerib inimeste edevust ja inimeste teadmatust.

Ostes kosmeetikume, mille eest me tegelikult maksame? Pakendi, lõhna, toote väljanägemise, kergema pealekandmise, brändi, jne eest.

Väärtus – toodud näited ei ole veel kõik.

Seda nimekirja võib veel ja veel jätkata. Siia kuuluvad prilliraamid, disaineriteksad, käekotid, mööbel, kohvi, tee, pagaritooted, lilled, ülikoolide õpikud, jne. See viimane küll mitte Eestis, aga meil lihtsalt ei kirjastata ülikooli õpikuid piisavalt, et mitte öelda et ei kirjastata. Eriliselt vääriks esile tõstmist äriklassi lennuki(bussi, rongi, jne) piletite hind.

Nendes reisijad ei jõua kiiremini kohale kui turistiklassis sõitjad. Tõsi neil on mugavam. Aga kas see mugavus kompenseerib seda hinda. Ehk millist väärtust saab inimene rohkem?

Järgmine kord, kui poes ostad mõne sellise toote, siis mõtle mille eest sa maksad? Ja oled sa nõus seda raha maksma?

Tahad rohkem teada? Saame kokku ja arutame, kuidas seda teha. Kirjuta meile: raul@kliendikogemus.ee

Seni aga võid lugeda meie leheküljelt www.Kliendikogemus.ee ka teisi lugusid väärtusest: siit, siit, siit.