Usaldusväärsus – uuring EV institutsioonide, parteide ja nendega seotud isikute usaldusväärsusest
Kui me mõtleme usaldusest, siis tavaliselt me mõtleme indiviidi, rühma, institutsiooni, kellest me sõltume, usaldusväärsusest. Usaldusväärsus on usaldusega väga lähedalt seotud mõiste. Tihti me kasutame neid sünonüümidena. Usaldus on paljuski sõltuv sellest, mida me mõtleme teisest poolest – indiviidist, rühmast, institutsioonist. Samas enamikel juhtudel me unustame, et usaldusel ei ole midagi pistmist teise poolega (usaldatavaga – the trustee) ja see sõltub täielikult indiviidist, kes võtab vastu otsuse usaldada (usaldaja – the trustor). Usaldamise teooria ütleb väga lihtsalt ei ole oluline kui usaldusväärne on teine inimene (rühm, institutsioon). Me peame usaldamiseks suutma ennast viia olukorda, kus me lihtsalt usaldame, loodame teisele inimesele.
Hedy Heinmets & Raul Vatsar
Usaldusväärsus – lõputöö teemal Noorte usaldus Eesti riiki kui brändi.
2016.aasta sügisel kaitses Hedy Heinmets TTÜ Tallinna Kolledžis lõputöö teemal: Noorte usaldus Eesti riiki kui brändi. Alljärgnevalt toome tema lõputööst huvitavamaid lõike.
Uuringu objektiks on Eesti Vabariigi institutsioonid, nende juhid ja Eesti Vabariigi (edaspidi EV) erakonnad. Töö eesmärgiks on välja selgitada noorte usaldus institutsioonidesse (brändi) usalduse vaatenurgast. Ehk me mõõtsime inimeste subjektiivset arvamust indiviididesse, rühmadesse, institutsioonidesse. Inimese teadvuses on olemas teadmine, mil määral ta midagi-kedagi usaldab. Tihti ei ole inimene sellise teadmise olemasolust isegi teadlik, kuid kui tema käest seda küsida, siis ta varmalt annab meile vastuseid ja suudab isegi neid põhjendada. Selline usaldusega seotud teadmine on analoogne kliendikogemuse (CX) kontseptsiooniga, mis samuti põhineb inimese alateadlikul teadmisel, kuida steda teenindatai ja mida ta üldse sellest teenindusest ootab
Usaldusväärsus – uuringu valim ja metoodika.
Uuringus küsitleti osalejate arvamust 29 riigi institutsiooni, 5 suurema erakonna ja 24 erineva institutsioonidega seotud isiku vastu. Küsimustele oli võimalik vastata skaalal 1- 10, kus 1 tähendas absoluutset ebausaldusväärsust ning 10 väljendas absoluutset usaldusväärsust. Küsitluse lõpus olid küsimused vanuse, soo, haridustaseme, emakeele, töö ja õppimise ning sissetuleku kohta.
Uuringus on kasutatud kvantitatiivset (numbrilist) uurimismeetodit. Tulemused on seega kergesti mõõdetavad, on võimalik teha kokkuvõtteid läbi statistiliste näitajate ja tulevikus on kergesti võimalik analoogset uuringut korrata ja võrrelda tulemusi. Küsitlus viidi läbi paberkandjal 10 september – 10 detsember 2014. aastal (see on kaks aastat tagasi) ja vastajateks olid enamuses vanemate klasside koolinoored. Küsimustikule vastas kokku 325 inimest. Analüüsis on tulemuste esitamiseks kasutatud aritmeetilist keskmist, mis on statistiliste andmete analüüsis kõige tihedamini kasutatav näitaja.
Usaldusväärsus – kasutame NPS metoodikat
Kasutati ka soovitusindeksi (NPS = Net Promoter Score) metoodikat, mille üldisest metoodikast tuletati lihtne lähenemine: mida kõrgem on (institutsioonile, parteile, isikule) lojaalsete soovitajate hulk, seda suurem on usaldus ka institutsiooni, erakonna või isiku suhtes.
NPS põhimõte on äärmiselt lihtne. Kui inimene kedagi või midagi soovitab, siis ta võtab oma soovitusega vastutuse soovitatu kvaliteedi (headuse, usaldusväärsuse) eest. NPS on lihtne, selge, mugav, operatiivne, täpne meetod kliendilt tagasiside saamiseks, teenuse kvaliteedi hindamiseks ja teenuse parandamiseks.
NPS metoodika jagab vastajad kolme rühma, vastavalt sellele on ka käesolevas töös saadud jaotus rühmadesse: 0 – 6 ei ole usaldusväärne (vastased), 7 – 8 pigem usaldusväärne (ükskõiksed), 9 – 10 usaldusväärne (soovitajad). NPS saadakse lahutades soovitajate protsendist mittesoovitajate protsent.
Usaldusväärsus – uuringus osalejate üldised andmed
Osad vastajad jätsid oma demograafilised andmed kirjutamata. Loomulikult on neil selleks õigus, kuid samas tekitab see küsimuse nende vastuste tõepärasusest: säilitades nö täieliku anonüümsuse eemaldusid sellised vastajad ka täielikult vastutusest oma vastuste eest ja võib-olla ei võtnud oma vastuseid piisava tõsidusega. Parima ülevaate osalejatest saab vaadates järgmist tabelit 1.
Usaldusväärsus – uuringu tulemused: institutsioonid üldine.
Läheme tulemuste juurde. Joonisel 1 on toodud vastuste aritmeetilised keskmised. Nagu me näeme, on kõige suurem usaldusväärsus meie EV presidendil TH Ilvesel (7,1) (uuring toimus 2014.aasta sügisel ja siis olid veel kõik seebiooperilikud stseenid tegemata) ees EV Kaitseväel (7,3) ja kõige madalama usaldusväärsuse hinnangu sai kohalik omavalitsus (5,0).
Institutsioonide keskmiseks hinnanguks kujunes (6,1). Üle keskmise tulemusi saavutas 13 institutsiooni, alla keskmise jäi 16 institutsiooni. Alla keskmise väärtuse kõige madalamad tulemused saavutasid rahandusministeerium (5,5), riigikogu (5,1) ja kohalik linnavalitsus/vallavalitsus (5).
Usaldusväärsus – uuringu tulemused: parteid üldine.
Eesti erakondade keskmised näitajad olid küllaltki ühtlased. Joonisel 2. näha saadud tulemuste keskmised. Erakondade tabeli keskmiseks hinnanguks kujunes (4,5). Tuletame meelde, et skaala oli 10 palline – seega alla poole. Mida see näitab? Et üldiselt on parteid väga madala usaldusväärsusega EV koolinoorte hulgas. Kohalike omavalitsuste valimisteks 2017.aasta sügisel on siit kõikidel erakondadel midagi õppida, arvestades et noored alates 16.eluaastast lähevad esimest korda valima.
Madalaima tulemuse erakondade hulgas sai Keskerakond (3,1) ja kõrgeima Reformierakond (5,2). Isamaa ja Res Publica Liit (5,1) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (5), saavutasid samuti keskmisest kõrgemad tulemused. Alla keskmise tulemuse jäi ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (3,9).
Usaldusväärsus – uuringu tulemused: isikud üldine.
Joonisel 3. on välja toodud erinevate institutsioonidega seotud isikute hindamisel saadud tulemuste keskmised väärtused. Institutsioonidega seotud isikute diagrammi keskmiseks osutus (5,3). Madalaimad tulemused institutsioonidega seonduvate isikute hulgas said Mart Helme (4,7) ja Evelin Ilves (4,2) ning Edgar Savisaar (3). Kõrgeimad tulemuse institutsioonidega seonduvat isikute hulgas said Toomas H. Ilves (7), Riho Terras (6,5) ning Indrek Teder (6,1).
Ja et keegi ei arvaks, et me siin EV näitame mingeid trende ja oleme teerajajad, siis allolev joonis näitab, et USA-s on usaldus riiklike institutsioonide vastu juba pikemat aega olnud väga madal. (vt. http://www.apnorc.org/projects/Pages/HTML%20Reports/general-social-survey-chronicling-changes-in-american-society.aspx).