Lisaks teooria X ja teooria Y kasutamisele, on kasutatud ka teooria Z mõistet. Muidugi saab liialdades öelda, et kogu tähestiku algus on puudu ja teooriad võiks ju isegi juurde mõelda. Samas on teooria X ja teooria Y oma nimed saanud eelkõige nende graafilise kujutamise pärast. Teooria X puhul selleks töötaja rinna ees ristatud köed ja teooria Y puhul on töötaja käed vaimustunult tõstnud ülesse ja käte vahele moodustub täht Y. Teooria Z sobib kenasti nende juurde ja neid täiendama.

Raul Vatsar

Teooria Z

Teooria Z all saab vaadelda vähemalt 2 erinevat lähenemist. Dr. William Ouchi nõndanimetatud “Jaapani juhtimise”- stiil, millest palju räägiti Jaapani majandusbuumi ajal 1980’ndatel. Teiseks võiks olla William James Reddin poolt arendatud Juhtimise efektiivsus (Managerial Effectiveness) – 1970.

W.J. Reddini lähenemine oli, et juht peab lähtuma situatsioonist ja Reddini versioon teooriast Z on järgmine: Inimesel on tahe. Ta paikneb hea ja kurja vahel. Situatsioon juhatab inimest hea ja halva vahel valikuid tegema. Mõistus annab inimesele motivatsiooni. Vastastikune sõltuvus on inimese esmane arusaam. Interaktsioon on inimese tähtsuse tunnetamine. “Objektiivsus” on inimese parimaks kontseptisooniks.

Dr. Ouchi ja teooria Z

Tuntumaks on osutunud Dr. Ouchi teooria Z, mis keskendus töötajate lojaalsuse tõusule ettevõtte vastu. Lojaalsuse tõus toimub tänu sellele, et ettevõte pakub töötajale tööd, tihti ka kogu eluks, pöörates seejuures suurt tähelepanu töötaja heaolule nii tööl kui töövälisel ajal.

Ouchi järgi, ehk teooria Z järgne, juhtimine keskendub stabiilsele tööga hõivatusele, kõrgele produktiivsusele ja kõrgele töötaja moraalile ja rahulolule.

Kui laskuda sügavamale, siis ilmneb, et kogu “jaapani juhtimine” ja ka teooria Z ise on tegelikult ameerika päritolu ja põhinevad paljuski Dr. W. Edward Demingi kuulsale “14 punktile”, kus Deming näitab võimalusi toodangu kvaliteedi tõstmiseks.

Edward Demingi 14 punkti.

1. Loo pidev liikumine oma toote või teenuse paremaks muutmiseks, eesmärgiga olla enam konkurentsivõimeline, jätkusuutlik, pakkuda töökohti
2. Võta omaks uus filosoofia. Me elame uuel majanduslikul ajal. Läänepoolkera juhtkond peab ärkama väljakutse vastuvõtmiseks, peab õppima uut filosoofiat ja olema valmis muutusteks juhtimises.
3. Kvaliteedi saavutamiseks lõpetada selle sõltuvus kontrollimisest. Kaota ära massilise kontrolli vajadus, rajades oma toode kvaliteedile.
4. Lõpetada äri (pakkumiste) hindamine tuginedes vaid hinnalipikule. Selle asemel minimiseeri oma kulusid. Liigu iga detaili puhul ühe hankija pakkumise poole, raja pikaajalised suhted, mis põhinevad lojaalsusel ja usaldusel.
5. Oma tootmise ja teenuste pakkumise kvaliteedi ja tootlikkuse tõstmiseks täienda ja arenda oma tootmise ja teenuste pakkumise süsteemi, seeläbi vähenda oma kulusid.
6. Vii oma töökohal sisse treeningud
7. Määratle juhtimine. Juhtimise eesmärk peab olema aidata inimestel ja masinatel saavutada oma töös paremaid tulemusi. Juhtimine vajab uuendamist samamoodi nagu seda vajab tootmisliini töötajate juhtimine.
8. Kõrvalda tööpaikadest hirm, et igaüks saaks töötada efektiivselt oma ettevõtte heaks.
9. Kõrvalda barjäärid osakondade vahelt. Inimesed uurimisosakondades, disainis, müügis, tootmises peavad töötama nagu üks meeskond, et näha ette võimalikke probleeme tootmises või toodete kasutamises, mida saaks juba eelnevalt tootest või teenusest kõrvaldada
10. Kõrvalda oma tööst igasugused sloganid, manitsused ja eesmärgid, mis kutsuvad ülesse töötama null defektidega ja uuel kõrgemal tasemel tootlikkusega. Sellised manitsused loovad ainult vaenulikke suhteid, kuna enamikul juhtudel halva kvaliteedi ja madala tootlikkuse põhjused on süsteemis sees ja seepärast on väljaspool töötajate mõjusfääri.
11. Likvideeri tööstandardid tootmisest. Asenda nad eestvedamisega
12. Likvideeri juhtimine eesmärkide kaudu. Kaota ära juhtimine numbrite ja numbriliste eesmärkide kaudu. Asenda see kõik eestvedamisega.
13. Eemalda tõkked, mis ei lase tunnitööd tegeval töölisel olla uhke oma töömeheoskuste üle. Superviisorite vastutus peab muutuma numbrite tagaajamisest kvaliteedi saavutamiseks.
14. Eemalda tõkked, mis ei lase juhtidel ja inseneridel olla uhke oma töömeheoskuste üle. See tähendab muu hulgas iga-aastast tulemuste hindamise kaotamist ja juhtimist eesmärkide kaudu kaotamist.
15. Sea sisse erinevad programmid enesetäiendamiseks ja iseenda harimiseks
16. Pane igaüks oma ettevõttes selle muutuse ja kõige nimel tööd tegema. Muutumine on igaühe ülesanne.

Inglise keeles saab seda lugeda siit.

Edward Deming ja teooria Z.

Deming, kelle ideed juhtimisest ja motivatsioonist olid USA’s tagasi tõrjutud läks 50.ndatel Jaapanisse, kus pani aluse kvaliteediteooriale ja kvaliteedijuhtimisele, tänu millele toimus suur Jaapani toodete ekspansioon üle kogu maailma 80.ndatel aastatel.

Demingi kõige olulisemateks töödeks on kaks raamatut: „Out of the Crisis“ ja „The New Economics“, kus ta defineerib “Elutarga teadmuse süsteemi” (“System of Profound Knowledge“).

Deming oli ka USA’sse tagasipöördununa jätkuvalt Jaapani ettevõtete nõunikuks. Deming sai oma teenete eest Jaapani majanduse arendamisel endise keisri Hirohito käest “Second Order of the Sacred Treasure”. Kui USA alustas võitlust kvaliteedi eest, siis USA ettevõtted püüdsid ebaõnnestunult kaua lihtsalt kopeerida „japside” lähenemist, et selle abil oma konkurentsipositsioone parandada.