Siis kui maailm loodi
Siis kui Jumal lõi maailma, pidi ta ka otsustama, kui kaua keegi elab ja mida ta siin maailmas teeb.
Lõi koera: Sina, koer, saad eluiga 20 aastat, selle eest sa istud lävepaku kõrval ja haugud möödujate peale.
Koer mõtles hetke ja ütles: See on ikka pikk aeg haukuda. Ma annan Sulle 10 aastat tagasi ja saan oma asjadega hakkama 10 aasta jooksul.
Järgmiseks lõi Jumal ahvi: Sina, ahv, elad 20 aastat ja selle aja jooksul teed trikke ja lõbustad kõiki.
Ahvi vastus oli sama, mis koeral: See on liiga pikk aeg trikkide tegemiseks, ma annan Sulle 10 aastat tagasi ja saan hakkama.
Loodi lehm: Sina käid 60 aastat põllul, oled kõrvetava päikese käes, teed palju tööd, sööd kõvasti ja annad piima pere jaoks.
Lehm arvas, et 60 aastat selleks on palju ja pakkus tagasi lausa 40 aastat.
Oli inimese käes kord: Sulle ma annan elu 20 aastat, mille jooksul sa õpid, mängid, hüppad, magad, abiellud, tantsid ja laulad, tunned elust rõõmu.
Inimene oli nördinud: Ainult 20 aastat selle kõige jaoks. Mis oleks, kui sa annaksid mulle need 40 aastat lehmalt, 10 aastat ahvilt ja 10 aastat koeralt.
Jumal kratsis kukalt ja oli nõus – kokku siis 80 aastat, kuid otsustas omalt poolt lisada ka need tegevused, mida keegi pidi tegema.
Seepärast inimene oma esimesed 20 aastat õpib, mängib, hüppab, magab, tantsib, laulab ja abiellub, siis järgmised 40 teed kõvasti tööd ja rügab tööpõllul kõrvetava päikese käes, toidab oma perekonda, järgmised 10 aastat teeb trikke oma lastelaste jaoks ja viimased 10 aastat istub lävepaku kõrval ja haugub möödujate peale.