Deprecated: Function create_function() is deprecated in /home/r180832/public_html/wp-content/plugins/wp-spamshield/wp-spamshield.php on line 2029

Oletame, et sinu ettevõttes tehti töötajate rahulolu uuring. Oletame et sa ei ole õnnelik tulemustega, mis sealt ilmnesid. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid. Jätkame eelnevalt vaadeldud 3.st enimlevinud põhjusest, miks töötajate rahulolu uuring võis ebaõnnestuda. Vaatleme viimast nelja põhjust.

Raul Vatsar

Töötajate rahulolu uuring ebaõnnestus: 4.põhjus – valed küsimused

See on vana tõde, et iga küsitlus on nii hea, kui head on seal olevad küsimused. Ettevõte peab otsustama, eelkõige vaadeldavad teemad ja siis valima küsimused. Tasub ka meeles pidada, et ei teemade ega küsimuste arvu lõputu suurendamine, ei too suurenenud kvaliteeti küsimustikku automaatselt kaasa. Seega optimaalne teemade arv ja igas teemas ka optimaalne küsimuste arv. Samas ei oska keegi seda optimaalsust nimetada. Erinevad metoodikad aga kipuvad näitama, et mingi teema sügavam lahkamine vajab kümmet või rohkemat küsimust. Siit lihtne seos. Kuna A4 paberile ei mahu rohkem kui 70 küsimust + demograafia küsimused, võiks vaadeldavaid teemasid mitte olla üle 5-6. see annab vabad käed küsimuste sisu osas ja samu küsimusi võib seejuures teisel kujul korrata, et kontrollida ka inimeste vastamise sisukust.

Üldiselt peaksid kõik küsimused olema ühtepidi. See tähendab, et näiteks 1 on alati kõige vähem ja 10 alati kõige rohkem. Sellest reeglist on lubatud kõrvalekaldumine, kui me tahame taas kord kontrollida inimeste tähelepanelikkust ja arusaamist küsimustest.

Palju vaidlusi tekitab alati suletud (kvantitatiivsete) küsimuste esitamine (numbrilise skaala küsimused) või avatud (kvalitatiivsete) küsimuste esitamine, millele inimene saaks vabas vormis vastata. Olen siinkohal arvamusel, et üks-kaks avatud küsimust on täiesti piisavad, sest tavaliselt inimesed ei viitsi ega taha midagi kirjutada. Inimestele piisab ristikeste tõmbamisest kastidesse. Mina paneksin vastuste kasti kõrvale A5 pabereid, et inimesed võiksid oma arvamusi vabas vormis sinna kirjutada ja kasti lisada. See, et me ei saa neid arvamusi linkida üheselt ankeedi külge, on teatud mõttes isegi hea. Inimene ei pea kartma, et tema arvamuse järgi ostitakse ta nüüd demograafia järgi ülesse ja vesteldakse teemal: No mis meil siin nüüd nii halvasti on.

Töötajate rahulolu uuring ebaõnnestus: 5.põhjus – tulemuste mittemõistmine

Uuringu tulemusi ei pea ega tohi karta. Tulemused näitavad meile, kus me täna oleme ja kõige lihtsam kvaliteediõpetus ütleb, et me ei saa tegeleda teemaga, kui me ei oska/saa seda mõõta.

Uuringu tulemused on meile astmepakuks meie tulevikku ja tegelikkuses saame me millestki tõsiselt rääkida alles peale seda, kui esimese uuringu järgsed tegevused on ellu viidud ning me oleme teinud teise rahulolu uuringu. Kui nüüd tulemused tulevad halvemad kui esimeses uuringus, siis oleme me nüüd vitsa väärt ja on viimane aeg midagi hakata ette võtma.

Töötajate rahulolu uuring ebaõnnestus: 6.põhjus – puudusid järeltegevused

Eelpool oli juba juttu järeltegevustest ja nende olulisusest. Kordame kiiresti üle. Peale uuringut teeme tegevusplaani, mida ja kuidas me tahaksime mõjutada ja hakkame seda tegevusplaani ellu viima. Kui nüüd viia läbi teine uuring, siis peaks olema näha nihkeid (paremuse) poole. Seega meie tegevused on kandnud vilja. Kui nihkeid ei ole, on ka sellele seletusi, kuid selle kõigega peaks tegelema koos eksperdiga, kes aitab mõista üht või teist põhjust ja kellega arutledes võidakse jõuda väga ootamatute tulemsuteni või põneva tegevusplaanini.

Alati tasub meeles pidada et rahulolu on ajas muutuv suurus ja seega isegi, kui see ei ole langenud, on hea tulemus. Miks, las sellele vastab juba siis ekspert.

Töötajate rahulolu uuring ebaõnnestus: 7.põhjus – ühekordne uuring

Viimaste küsimuste vastustest koorubki juba välja see, et rahulolu uuring ühekordselt läbiviiduna ei ole erilist tulemust andev. Selleks, et ettevõte-organisatsioon saaks oma tegevust parendada, peab ta tegelema pideva mõõtmisega ja uute tulemuste fikseerimisega. Ainult see annab selge arusaama, kas me oleme teinud õigeid asju või valesid asju. Aga ka neid saab teha ka õigesti või valesti ja alati tasub hetkeks peatuda ja mõelda, mis on parem: kas teha õiget asja valesti või valesid asju õigesti.

Mida arvate Teie?

Tundub huvitav ja tahad rohkem teada. Sul on küsimusi ja ettevõttel probleeme, millele otsid vastust. Meie aitame. Kirjuta meile: raul@kliendikogemus.ee

Vaata ka meie koolitusi siit ja siit.