Iga ettevõte soovib oma ridades näha häid inimesi. Soovitavalt parimaid. Kas aga ettevõte on valmis pidama võitlust parimate inimeste pärast? Enamikul juhtudel Eestis ilmselt ei. Kas juhid on valmis kuulutama olemasolevad reeglid vananuteks, et parimate inimeste pärast võidelda kõikide teiste ettevõtetega? Samanimelises esimeses loos “Võitlus parimate inimeste pärast” – vaata linki alt, rääkisime me kaks lugu. Täna lisandub veel kaks lugu ajaloost, millest saab õppida ka tänasel päeval

Raul Vatsar

Juba umbes 200 aastat peale Jeesus Kristust alustas Hiinas Han dünastia tsiviilametisse soovijate eksamineerimisega. Süsteem kestis kuni selle keelamiseni 1905.aastal. eriti populaarne oli imperaatorlik eksamisüsteem Sungi dünastia ajal. Me räägime üle pooleteistaastatuhande kogemusest inimeste töölevõtmisel. Kindlasti ei kasutanud hiinlased mingeid keerulisi ja kavalaid psühholoogilisi teste, nad lihtsalt ei tundnud siis veel psühholoogiat. Tänapäevastes terminites võiks seda eksamit nimetada pigem üldintelligentsi ja silmaringi testiks. Eksam koosnes mitmest osast nagu ka tänased tööle kandideerimised. Eesmärk: eks ikka võitlus parimate inimeste pärast.  Muide osad uurijad on seisukohal, et nende testide abil riigiametisse pääsemine oli väiksema tõenäosusega, kui tänapäeval Harvardi Ülikooli õppima pääsemine.

Õppetund? Kui on vaja võidelda parimate inimeste pärast ehk saada häid inimesi, siis tuleb neid ka enne tööle asumist proovile panna, vajadusel ka rohkem kui üks kord. Vajadusel testida, vaadelda töösituatsioonides ja vestelda ja lasta teha proovipäev(i) – kõik muidugi seadusega vastavuses. Ei ole midagi uut päikese all.

Käib Teine Maailmasõda, on aasta 1941. ja inglased on tõsises hädas sakslaste koodide murdmisega. Me oleme seda näinud paljudes filmides. Aga kas teile jäi filmist meelde üks kaval trikk, kuidas inglastel õnnestus koodimurdmisesse kaasata uusi ajusid – inimesi, kes isegi ei kujutanud ette, et neist võiks saada koodimurdjad. 1942.aasta jaanuaris avaldab ajaleht The Daily Telegraph tavalisest raskema ristsõnamõistatuse koos lubadusega lahendajatele anda kenake auhind. Ristsõna oli tegelikkuses palju raskem kui tavaliselt. Lisaks tuli seda ristsõna lahendada preemia saamiseks ka aja peale. Aeg on lihtsaim võimalus millegi tegijatel tekitada stressi ja nagu me teame, stress takistab tavainimestel oma aju täielikult rakendada. Kuid eksisteerivad inimesed, kelle aju hakkab stressitingimustes eriti hästi tööle. Inimesed teatasid ajalehele oma lahenduse, said preemia ja … Paari nädala pärast võeti nendega ühendust juba Bletchley parki (seal need sõjaväeluurajad asusid) inimeste poolt ja tehti ettepanek lahendada veelgi keerulisemaid ülesandeid. Paljud nõustusid. Paljudest said tegelikult kangelased, kellest me võib-olla senini midagi ei tea.

Õppetund? Me võtame tööle neid, kes meile tahavad tulla. See on ühelt poolt vaadates muidugi täiesti õige. Kuid me võiksime saada tööle veelgi paremaid inimesi, kui me nad lihtsalt ülesse leiaksime. Kust otsida? Kust iganes. Paljud ei käi ennast ise pakkumas, paljud ei otsi täna tööd. Aga meil on vaja parimaid. Seega meie peame nad leidma. Ja ärge tulge rääkima, et see on raske.

Sinu ettevõttel on vaja parimaid. Ettevõtete vahel käib võitlus ressursside pärast. Võitlus parimate inimeste pärast on osa sellest ressursside pärast peetavast võitlusest. See on personaliosakonna strateegiline ülesanne. Selle lahendamisest sõltub meie konkurentsieelis. Personaliosakond ei ole lihtsalt paberimäärijad, kes võtavad tööle kõiki neid, kellel suust sooja õhku tuleb. Parimaid tuleb otsida, parimaid tuleb kasvatada ja parimaid tuleb ka hoida. Personaliosakonna töö – puhtalt.

http://www.kliendikogemus.ee/blogi/organisatsioonikaitumine/voitlus-parimate-inimeste-parast/