Valetamine on meie ümber. Uuringud väidavad, et tavaline inimene pidavat valetama 1,65 korda päevas, kuid samas on teiste uuringutega saadud ka märksa suuremaid numbreid. keda asi huvitab rohkem, saab teha asjakohast testi, mille leiab siit.

Raul Vatsar

4R tehnikat kasutavad peaaegu kõik töölevõtjad. Tõsi, ise nad seda võibolla ei tea.

4R tehnika töölevõtmisel.

Võib väita, et tänapäeval sõltub hea töötaja tööle võtmine värbajate oskusest kasutada  nõndanimetatud 4R  tehnikat. 4R tähendavad inglise keeles Resume (meie mõistes CV), Raport (otsetõlkes usaldus, aga sisuliselt intervjuu), Report (erinevate testide sooritamine) ja References (soovitused).

Kõikidest neljast leiab tänapäeval Internetist piisavalt kirjandust ja kirjeldusi, seepärast ei hakka nendel siinkohal pikemalt peatuma.

Valetamine meie ümber.

Küll aga tuletaks kõikidele töölevõtjatele ja töölesoovijatele meelde, et vastavuses tänaste USA uuringutega, valetab oma CV-s, motivatsioonikirjas, intervjuul kuni 85% töölesoovijatest. Kui analoogne uuring tehti 5 aastat tagasi, siis oli valetajate protsent “ainult” 66%. Seega kui eelmises uuringus valetas kolmest kandidaadist kaks, siis tänasel päeval valetavad peaaegu kõik. Huvitav, kuidas on lood Eestis, kuid ei ole mingit alust eeldada, et meil oleks asjad paremini. Peale on kasvamas uus põlvkond, Z-generatsioon, kes omab teistsuguseid arusaamu eetikast ja neid ümbritsevast keskkonnast, kui seda omasid eelnevad põlvkonnad.

Ajal, kui kõik ettevõtted võitlevad parimate inimeste pärast, peab tööandja esitama endale küsimuse, mille poolest on ta parem kui teised ettevõtted ja miks inimesed peaksid tahtma temaga liituda. Kui veel lisaks tööle tahtja on ka valetaja?

Tööle võtja peab siinkohal esitama küsimuse iseendale, et kui kõik valetavad, siis kas on mõistlik otsida seda, kes valetab kõige vähem või siiski neid soovijaid, kes ei valeta. Vastuse peab iga ettevõte ise enda jaoks defineerima. Lisaks vastama ka küsimusele, mis üldse on vale?

Valetamine – võimalus sellele jälile saada.

Olles tegelenud eelnevalt esitatud küsimustega, peab töölevõtja teadma parimaid viise kuidas valetajaid paljastada. Öeldakse küll, et valetaja nina kasvab pikaks, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Kujutage endale ette, kui see oleks nii. Kui pikad oleksid keskmiselt inimeste ninad?

Meil on siinkohal pakkuda kolm võimalust.

1. Intervjuul inimeste tähelepanelik jälgimine

Jälgides kuidas inimesed vastavad millistele küsimustele ja mis nad on kirjutanud oma CV-sse on võimalik suhteliselt kerge vaevaga näha vastuolusid kirjutatu ja räägitu vahel. Näiteks, kui inimene kirjutab, et on olnud pikka aega projektijuht ja tema alluvuses on töötanud kümneid inimesi, tasub intervjuul tunda huvi, kuidas ta valis inimesi, kuidas vormistas ja kuidas ning mille eest lahti lasi. Kui ta seda teeb veenvalt, pole kahtlust, et ta on projektijuhi ametit pidanud. Hakkab kokutama, tähendab, fantaseerib.

2. Taustainformatsiooni kontroll

Tänapäeval võimaldab internet vähese vaevaga ja kiiresti kontrollida erinevaid väiteid. Igasugustest tegevustest jäävad jäljed, mida tööle võtmisel tasub ja saab otsida. Heaks tooniks ei peeta kasutada sotsiaalmeediat inimese taustainfoks, kuid ka mujalt leiab piisavalt jälgi, millede järgi on kergem langetada otsuseid.

3. Ühenduse võtmine eelmiste töökohtadega

Siinkohal ei tähenda ühenduse võtmine seda, et me võtame ühendust ametlike soovitajatega. ei, me helistame ettevõttesse ja proovime leida kontakti nende inimestega, kes ei olnud soovitajatena kirja pandud. Siis me saame tegeliku pildi, millega tööletahtja eelmises töökohas tegeles.

Kuidas Sina suhtud sellesse, kui sulle valetatakse? Tavaline on see, et valetaja vastu kaob hetkega usaldus ja me välistame sellise inimese tööle võtmise. Kuid kui valetavad peaaegu kõik? Mida teha?

Antud probleem on Sinu ettevõttes oluline? Võta meiega ühendust. Ühisel arutelul selgitame välja just Sinu ettevõtte jaoks sobilikud võtted ja lähenemised ning aitame neid ka vajadusel ellu viia.

Vaata selle teema juurde sobilikke koolitusi siit, siit ja siit.