Mida head juhid ei tee
Olen tegemas koolitust „Mida teevad head juhid“, seepärast ei räägi siin sellest, mida teevad head juhid, seda saab tulla kuulama-õppima koolitusele, vaid räägime täna sellest, mida head juhid ei tee. Head juhid ei tee paljusid asju, kuid kõige olulisemad viis on allpool välja toodud.
Raul Vatsar
Tavaliselt tuuakse koolitustel ja õpikutes ikka välja asju, mida tuleb teha. Õppimisel ja harjutamisel on aga ka huvitav mõnikord keskenduda vastupidisele küsimusele: mis saab siis, kui see nii ei ole. Mõelge kui lihtne küsimus ja kui igav koolitus: Kuidas pakkuda head klienditeenindust? Aga kuivõrd põnevaks läheb asi kohe: Mida ma kliendina teeninduses näha ei taha? Sisu on mõlemal juhul tegelikult ligikaudu samasugune, kuid asi on sõnastuses ja selles, kuidas meie aju seda tajub. Teatud mõttes seega jälle meie aju petab meid, millest olen siin juba kirjutanud enne ja kirjutan ilmselt ka tulevikus.
- Mida head juhid ei tee – nad ei jäta arvestamata oma tiimiliikmete tugevusi ja nõrkusi, ei jäta kuulamata oma tiimiliikmete arvamusi.
Kindlasti on meie tiimis erinev tasemega inimesi. Kellelgi tuleb miski asi paremini välja kui teisel. Halb juht jätab selle kõik arvestamata. Ta lihtsalt jagab ülesandeid, ta ei kuula mida arvavad tema tiimiliikmed asjadest ja teeb kõike nii nagu tema arvab asjad olevat. Esimese asjana meenub mulle seejuures alati sotsialism, kus juhid arvasid, et koos uue juhitooliga antakse ka hunnikuga mõistust kaasa (vaata ka Paul Kuusbergi raamatut Mis juhtus Andres Lapeteusega? Või samanimelist filmi surematute Einar Koppeli ja Jüri Järvetiga peaosades)
Ükski juht ei saa teada kõike. See ei ole lihtsalt võimalik. Halba juhti iseloomustab see, et ta üritab tööle võtta endast rumalamaid inimesi. Organisatsiooni huvides on kindlasti parem saada tööle tarku, aga rumal juht lihtsalt kaitseb oma seljatagust ja hoolitseb selle eest et targad lahkuksid. Püüdmata ise areneda, takistab halb juht oma töötajate arengut.
- Mida head juhid ei tee – nad ei varja informatsiooni.
Informatsioon on tänapäeval tegelikult võimu allikaks ja halb juht teab, et info varjamine annab talle eeliseid teiste töötajate ees. Seega on kasulik infot varjata ja seda mitte mingil juhul teiste töötajatega, eriti aga alluvatega, mitte jagada.
- Mida head juhid ei tee – nad ei tegele mikrojuhtimisega
Mikrojuhtimiseks nimetatakse juhtimist, kus juht tegeleb pisiasjadega, näiteks: mis värvi on WC paber (et harmoneeruks keskkonnaga). Talle endale tundub see tegevus olevat oluline ja tähtis, kuid tegelikkuses see ei meeldi kellelegi. Tänapäevast organisatsiooni peaks iseloomustama avatus ja volitamine. Mikrojuhtimine sisuliselt eitab mõlemat.
- Mida head juhid ei tee – neile ei pea jääma viimane sõna
Me oleme lapsepõlvest omandanud arvamuse, et see on „kõvem“ tegija, kellele jääb viimane sõna. Organisatsioonides ei oma see tegelikult tähtsust, taas kord on võtmesõnadeks volitamine, kaasamine ja kaasahaaratus. Juhile ei pea jääma viimane sõna, sest ta ei saa olla kogu aeg kõikides asjades kõige targem. Hea juht, seda teades, laseb rahulikult oma alluvatel otsustada pisiasjade üle. See ainult suurendab kaasahaarautust ja omanikutunnet, mis töötajate hulgas on, mis kokkuvõttes tagab õnnelikuma töökoha, suurema töörahulolu ja tunde, et inimene tahab oma kohal tööd teha.
- Mida head juhid ei tee – nad ei mängi raskesti kättesaadavat
Keda on raske kätte saada? Ikka inimest, kellel on palju tööd. Sellise mulje loomine, peab halva juhi arvates jätma temast hea juhi mulje. Paljude otsuste langetamine on samas sekundite küsimus. Kui alluv tahab midagi teada (juhi arvamust), pole vaja öelda alati, et sa pead selle üle järgi mõtlema. Kas „jah“ või „ei“. Ürita kiiresti ka põhjendada, miks. Ürita arukalt põhjendada … Muide eitav otsus on parem kui otsustamatus.
Kui sa aga tahad teada, mida teevad head juhid, siis tuleb ikka 27. septembril 2016. a. tulla koolitusele.
