Väärtused – ratsionaalsed ja emotsionaalsed
Mis on väärtused? Kuidas neid jagada? Kas tõesti on olemas eraldi ratsionaalsed ja emotsionaalsed väärtused? Aga kas on võimalik ratsionaalsete väärtuse muutumine emostionaalseteks?
Kadi Köst & Raul Vatsar
Kõik teavad, mis on väärtused. Meil kõikidel on omad, aja jooksul tekkinud, väärtused. On isegi koolid, kus on omad paikapandud väärtused ja toimub väärtustepõhine õpetamine. tehniliselt võttes, peaks olema (on ka meil siin kõikidel Eesti Vabariigis oma väärtused. Ivar Aimre kirjutab oma õppematerjalis: “Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idee või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab elulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik.” 1
Igas ühiskonnas on oma väärtused ja väärtussüsteemid. Igal inimesel on individuaalsed väärtushinnangud ja nendest tulenevad väärtused. Väärtused on olemas igas ühiskonnas sõltumata tema tüübist. Teine küsimus on, kuipalju meile need väärtused korda lähevad ja kui palju me nendega oma igapäevases elus arvestame. Ka hiljuti olnud Ärma skandaali võib vaadelda kui väärtuste skandaali. Väärtused on ratsionaalsed, emotsionaalsed ja tahtelised ning need on kujunenud ühiskonnas inimeste pikaajalise tegevuse käigus. Väärtused on need, mis määravad inimese käitumise oma püüdluste poole ning ka suhtlemise teiste inimestega. Igal inimesel kujuneb elu jooksul oma väärtushierarhia, milles ühed väärtushinnangud on olulisemad kui teised. Väärtusi on väga palju erinevaid kuid nende eesmärk on kõigil üks ja sama: suunata inimese käitumist, tema tegevust ja mõttemaailma ning ergutada ja motiveerida teda tegutsema2.
Bernard Burnes võtab oma õpikus „Managing Change“ väärtuste mõtte lühidalt kokku järgmiselt: väärtused ed on ideed ja uskumused, mis rühmadel ja indiviididel on oma keskkonna kohta, mis on halb ja mis on hea. Väärtused ei ole see, mida inimesed mõtlevad või tunnevad antud situatsioonis; nad on suhtes nende taga olevate laiemate printsiipidega. Väärtused on keerulisem kontseptsioon kui normid ja rollid, mida saab teatud mööndustega enam-vähem defineerida. Väärtusi on raske määratleda, sest rühmaliikmed ei pruugi neist isegi teadlikud olla, veel vähem saavad nad sõnadega väljendada mis on nende käitumist mõjutanud. Väärtusi ei saa hinnata ja neis jõuda arusaamisele lihtsalt meeskonda-rühma jälgides ja küsitledes sinna kuuluvaid inimesi. Sellest hoolimata on väärtused inimkäitumist määravad ja muutvad.
Antud kontekstis me oleme rääkinud siin pigem ideedest, kui materiaalsetest väärtustest, kuid kindlasti on võimalik vaadelda ka materiaalsete asjade-teenuste väärtust, mida me hiljuti vaatlesime läbi väärtuse valemi.
Väärtuste teoorias, on Shalom H. Schwartz 2012.aastal4 välja toodud kuus põhilist väärtuse olemust:
- Väärtused on uskumused ja kergesti mõjutatavad. Väärtused võivad sageli sattuda tunnetega segadusse. Inimeste jaoks kellele on iseseisvus oluline väärtus, satuvad ahastusse kui nende iseseisvus on ohus ja nad seda kaitsta ei saa. Kui nad suudavad olla iseseisvad, naudivad nad seda täiel rinnal.
- Väärtused on seotud inimeste erineva käitumisega või soovitud lõpptulemusega. Inimesed, kelle jaoks on sotsiaalne kord, õiglus ja abivalmidus olulised väärtused, on motiveeritud järgima ja edasiviima neid väärtusi.
- Väärtused ületavad spetsiifilisi tegevusi ja situatsioone. Sõnakuulelikkus ja ausus on asjakohalikud näiteks tööl ja koolis, poliitikas ja äris, tuttavate ja võõrastega. Sellistes situatsioonides saab väärtusi eristada käitumisnormidest, mis ühiskonnas parasjagu on.
- Väärtused esindavad ühiskonnas olevaid standardeid. Inimesed otsustavad mis on hea ja mis on halb, mida tohib teha ja mida tuleks vältida, mis on õigustatud ja mis on ebaseaduslik.
- Väärtused on inimestel tähtsuse järjekorras ja puutuvad tihedalt omavahel kokku.
- Väärtuste omavaheline tihe seotus paneb õigesti tegutsema, järgides enda isiklikke väärtushinnanguid ja ühiskonna norme. (Schwartz 2012)
Igal inimesel on välja kujunenud oma väärtused ja väärtushinnangud. Need on tingitud nii isiklikust elust kui ka ühiskonna mõjust. Teatud olukordades on välja kujunenud väärtused, millest tulenevad ka sobivad käitumisnormid. Ehkki väärtused võivad olla kergesti mõjutatavad, ei kao need siiski kusagile ja avalduvad vastavalt olukorrale. Tänu väärtustele suudavad tarbijad langetada enda jaoks sobilikke ja vajalikke otsuseid, et oma kasu maksimeerida. Väärtused on tihedalt seotud emotsioonidega ja selle põhjal langetatakse enamjaolt kõik otsused elus.
Väärtused jagunevad funktsionaalseteks ehk otstarbekohasteks (võib nimetada ka ratsionaalseteks) ning emotsionaalseteks väärtusteks. Mõlemad väärtusetüübid on omavahel tihedalt seotud. Funktsionaalsed väärtused lähevad üle emotsionaalseteks väärtusteks ning pikemaajalise toote või teenuse kasutamisega suureneb nende emotsionaalne väärtus tarbija jaoks. See on vastus küsimusele, miks me ei suuda asju ära visata või isegi ainult teadmine asja omamaisest võib tõsta tema väärtust meie jaoks väga kõrgele, samas kui teised inimesed ei omista antud asjale endiselt suurt väärtust.
- Aimre, I. (2013). Sotsioloogia. – (Moora, M., Toim.) Neljas trükk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Lk 92 – 93. [On-line]. Sisekaitse. (29.03.16)
- Aimre, I. (2013). Sotsioloogia. – (Moora, M., Toim.) Neljas trükk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Lk 92 – 93. [On-line]. Sisekaitse. (29.03.16)
- Bernard Burnes, Managing Change, 5th ed., FT Prentice Hall, Pearson Education, Harlow, UK, 2009
- Schwartz, S. H. (2012). An Overview of the Schwartz Theory of Basic Values. Online Readings in Psychology and Culture, 2(1). http://scholarworks.gvsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1116&context=orpc