Miks inimesed rõõmust nutavad?
Kas Teile on kontserdil pisarad silmi tulnud? Aga kui Te võidaksite loteriil palju-palju raha – kas nutaksite? Aga nähes sünnitusmajas oma lapselast esimest korda – on pisarad silmis?
2014.aasta uuring, mille käigus inimestele tutvustati-näidati erinevaid (positiivseid) sündmusi, mis meie igapäevaelus võivad igaühega meist aset leida ja mille juhiks oli dr. Oriana Aragon, leidis nutmise olevat organismi omadus taastada oma emotsionaalne tasakaal. Õnnest nutmine on küll veider viis reageerida õnnetundele, kuid see aitab inimestel paremini hakkama saada „üle pea“ löövate emotsioonidega.
Dr. Aragon ütleb, et õnnest nutmine leiab aset siis, kui inimestel on tugevad positiivsed emotsioonid ja nutmise abil saavad inimesed neid tugevaid emotsioone paremini juhtida ja neist taastuda.
Lihtsad näited:
- Inimesed (eriti noored naised) kiljuvad kontsertidel – juba biitlitel oli oma esimese USA turnee ajal raskusi iseenda kuulmisega laval – kiljumine oli lihtsalt sedavõrd suur. Kuulake plaati „The Beatles at the Holliwood Bowl“, salvestatud aastatel 1964 ja 1965 USA turnee ajal.
- Kui sõdurid tulevad oma lahinguülesandelt koju – inimesed nutavad – eriti abikaasad. Nutmiseks pole ju enam põhjust – abikaasa jõudis tervelt koju, kuid pisarad on kerged tulema.
- Kui inimesele teatatakse õnnesõnumit – lapse sünd, loteriivõit, siis paljud ei häbene oma pisaraid näidata.
Uuringu tulemused näitasid, et inimesed, kelle reaktsioonid olid positiivsete sündmuste toimumisel negatiivsed (nutmine), olid võimelised paremini oma emotsioone kontrollima.
Uuringust ilmnesid ka mõningased nõrgad tõendid selle kohta, et emotsionaalse tasakaalu regulatsioonisüsteem võitleb sel viisil positiivsete emotsioonidega negatiivsete emotsioonide vastu. Nii näiteks mõned inimesed naeravad närviliselt kui sattuvad ohtlikku või neid ähvardavasse situatsiooni. Samuti on teadaolev fakt, et tihti end kurvana tundvad inimesed naeratavad.
Kokkuvõtteks: antud uuring avardab meie arusaama sellest, kuidas inimesed väljendavad ja kontrollivad oma emotsioone, mis omakorda on oluline meie vaimse ja füüsilise tervise seisukohalt, annab meile võimaluse meid ümbritsevate inimestega paremaks suhtlemiseks ja isegi võib tagada paremaid töösuhteid.