Ükski teooria ei ole hea iseeneses. Teooria headuse määrab tema rakendatu, vastavus tegelikule elule. McClellandi kolme vajaduse teooria rakendamine on olnud suhteliselt populaarne tegevus ja teooria on leidnud laialdast poolehoidu. Isegi niivõrd palju, et sisuliselt sellele on rajatud terve uue testi rakendamine, mis aitab määrata inimese vajadusi ja seeläbi seda, milleks ta võimeline on.

Raul Vatsar

Juhtumianalüüsid.

Vaatleme kolme erinevate vajadustega seotud juhtumit, mida on kirjeldanud Stephen Robbins.

Kui töö sisaldab suurt isiklikku vastutust ja sellele antakse tagasisidet, tööga seotud risk on keskmine, siis on kõrge saavutusvajadusega inimene väga tugevalt motiveeritud. Sellised inimesed on edukad ettevõtjad (oma äri) ja suudavad suurtes korporatsioonides edukalt täita juhi ülesandeid.

Kõrge saavutusvajadusega inimene ei pruugi tingimata olla hea juht, eriti suurtes organisatsioonides. Sellised inimesed on tavaliselt huvitatud sellest, kui hästi neil isiklikult läheb ja nad ei pruugi olla teiste mõjutamises head. Kõrge saavutusvajadusega  müügiesindajast ei saa tingimata head müügijuhti ja hea tegevjuht suures korporatsioonis ei oma tavaliselt kõrget saavutusvajadust.

Kuulumis- ja võimuvajadus on tugevasti seotud juhi edukusega. Parimatel juhtidel on kõrge võimuvajadus ja madal kuulumisvajadus.  McClelland väidabki, et kõrge võimuvajadus on hea juhi efektiivsuse eelduseks. Samas sellised juhid võivad olla ja jäädagi üksikuteks „huntideks“, kes ei otsi inimlikku sidet teiste töötajatega ja ei püüa olla kellegagi „sõber“.

Ka keskkond on oluline

Arusaam, et kõrge saavutusvajadus on inimese jaoks suure tähtsusega sisemiseks motivaatoriks, on pärit USA kultuuriruumist – valmisolek võtta mõistliku tasemega riske välistab automaatselt riigid, kus on tugev ebakindluse vältimise komme (Hofstede jaotus). Eelkõige on uuringutega näidatud antud omaduste paikapidavust  anglo-ameerika riikides (USA, Inglismaa, Kanada), aga näiteks Tšiilis ja Portugalis on seda kombinatsiooni suhteliselt vähe. Seega ei pruugi asi olla teistsugune ka Eestis.

Uuringuid on tehtud palju ja seepärast saab ennustada saavutusvajaduse ja töötulemuste suhet, vähemalt inglise keele ruumis.

1. Kui töö sisaldab suurt isiklikku vastutust ja sellele antakse tagasisidet, tööga seotud risk on keskmine, siis on kõrge saavutusvajadusega inimene väga tugevalt motiveeritud. Nad on edukad ettevõtjad (oma äri) ja suudavad suurtes korporatsioonides edukalt täita juhi ülesandeid.
2. Kõrge saavutusvajadusega inimene ei pruugi tingimata olla hea juht, eriti suurtes organisatsioonides. Sellised inimesed on tavaliselt huvitatud sellest, kui hästi neil isiklikult läheb ja nad ei pruugi olla teiste mõjutamises head. Kõrge saavutusvajadusega müügiesindajast ei saa tingimata head müügijuhti ja hea tegevjuht suures korporatsioonis ei oma tavaliselt kõrget saavutusvajadust.
3. Kuulumis- ja võimuvajadus on tugevasti seotud juhi edukusega. Parimatel juhtidel on kõrge võimuvajadus ja madal kuulumisvajadus. McClelland väidabki, et kõrge võimuvajadus on hea juhi efektiivsuse eelduseks.

Uuringud toetavad teooriat.

Erinevalt teistest varajastest (Maslow, Herzberg) motivatsiooniteooriatest on Mcclellandi teoorial parim uuringute taust. Samas ei ole  McClellandi teooria nii praktiline kui eelpool nimetatud teised. McClellandi järgi on need kolm vajadust alateadlikud, me võime olla nende poolt kõrgelt mõjutatud, kuid ise sellest mitte teadlikud olla, siis pole nende mõõtmine kerge ülesanne.

Tavaliselt kasutatakse mõõtmiseks treenitud asjatundjate abi, kes vaatab koos indiviidiga pilte (TAT test), palub tal rääkida endast mõni lugu ja seejärel paneb igale vajadusele skoori. Antud protsess on kallis ja palju aega nõudev, seega on vaid vähesed organisatsioonid valmis investeerima McClellandi kontspetsiooni uuringusse.

McClelland andis koos kolleegidega ka panuse oma kolme vajaduse teooria komponentide mõõtmisesse ehk ta näitas kuidas mõõta saavutus-, kuulumis- ja võimuvajadust.

TAT test

McClelland võttis püsivalt kasutusele testi, mille nimi on TAT – Temaatiline taju test (Thematic Apperception Test). TAT on projektiivne test: testi tegijatel palutakse vaadata pilte üksinda ja koos teistega rühmas, seejärel peavad nad kirjutama lühikese jutukese sellest, mida nad usuvad, et piltidel juhtus. Piltidel olev tekitab erinevatel inimestel erinevaid mõtteid ja ideid. Osad nendest, mida inimene kirja paneb, on võimalik taandada sellele, millised on inimese kolm vajadust (saavutus, kuulumis, võimu).

Ilmselt üks kuulsamaid TAT testi pilte. Poiss vaatab üksisilmi laual olevat viiulit. Mida ta mõtleb?

Kui treenitud uurija loeb TAT lugusid, siis suudab ta mõõta mõtteid, tundeid, tegevusi, mis näitavad kolme vajaduse olemasolu ja tugevusi.