Maslow vajaduste hierarhia ja selle kriitika.
Maslow vajaduste hierarhia tundub olevat väga õige. Me tunnetame seda intuitiivselt ja leiame koheselt paljud asjad, mis igaühe puhul meist vastavad tegelikkusele.
Raul Vatsar
Vajaduste hierarhia tööl ja kodus.
Richard Daft on oma õpikus „Management“ toonud Maslow vajaduste hierarhia rakendamise nii tööl kui kodus (vaata joonis). Ja jälle ma näen lugejaid pead noogutamas ja leidmas, et tõesti see kõik on päriselt ka niimoodi.
Samas ütlevad motivatsiooni ja vajaduste uurijad, et tegelikkuses ei suuda me ühtki vajadust täielikult rahuldada. Ja isegi kui me seda suudaksime, siis see tähendaks automaatselt seda, et see vajadus olles piisavalt rahuldatud, ei motiveeri see enam meid. Oluliseks muutub järgmise taseme vajadus. Seega rääkides Maslow motivatsiooniteooriast ehk vajaduste 5-tasemelisest teooriast, peame me nentima, et tegemist on sinilinnuga, mis kogu aeg käest libisema hakkab, kui me vähegi oleme tunnistamas, et selle tasemega hakkab nüüd ühele poole saama.
Vastavalt Maslow teooriale peab kellegi motiveerimiseks eelkõige saama aru, millisel tasemel ta on ja keskenduma antud taseme vajaduste rahuldamisele. Pakkuda võib ka kõrgemal olevate tasemete vajadusi, aga Maslow väitis, et kuni pole alama astme vajaduste nivoo „täitunud“, ei saa inimene liikuda kõrgemate tasemete vajaduste rahuldamiseni. Intuitiivselt me saame aru, et tõesti. Kassapidaja ei saa olla vaimustunud ettevõtte uuest logost või koduleheküljest, kuni tal või tema lastel on kõht tühi (füsioloogilised vajadused) või korteril uks ei seisa hästi kinni (turvavajadused).
Müüt või tegelikkus – kas teiste abi on meile tegelikult abiks?
Me mõistame kuumumisvajadust ja arvame, et kuulumine mingisse ühma aitab meil paremini meie ülesannetega hakkama saada. Kui me ise ei oska – ei saa, siis aitavad meid meie kolleegid. Sest ka neil on kuulumisvajadus ja tunnustusvajadus. Seda üllatavam on Robbinsi ja Judge poolt nende organisatsioonikäitumise õpikus kirjeldatud juhtumianalüüs, mida nad nimetavad ka “Müüt või tegelikkus: kas teiste abi aitab meid?”
Ehkki kõik räägivad kuivõrd oluline on teiste abi (kodu, töökollektiiv-meeskond, spordis kodustaadion, jne), siis tegelikkuses kinnitavad uuringud vastupidist – teiste abist ei ole meile abi. Kui me püüame kaalust maha võtta, käia töö kõrvalt ülikoolis, täita tööülesannet – siis näitavad uuringud, et teiste abi pigem takistab meid ja vähendab meie võimalusi eesmärki saavutada ning – paneb meid end pigem halvemini kui paremini tundma. Miks?
Abi ei ole meile abiks. Teiste nõuanded ei aita meil saavutada meie eesmärki – näiteks kui sul on tööl vaja kiiresti ära teha mingi aruanne, mille tegemiseks sa oled välja mõelnud oma lähenemise, siis ei ole töökaaslaste poolt pakutud nende lähenemistest ju tõesti kasu.
Saadud abi ja nõuanded panevad meid tavaliselt tundma end vähem enesekindlana ja positiivsena oma saavutuse suhtes eesmärgi poole liikudes. Mida rohkem abi meile pakutakse seda rohkem stressi ja negatiivust me kogeme eesmärgi suhtes.
Kokkuvõtteks – inimesel tuleb paremini välja, kui ta püüab ise teha. Kui sul on teiste inimeste abi vaja, siis püüa seda küsida vaid väga spetsiifiliste asjade kohta, aga mitte kogu oma eesmärgi kohta.
Maslow vajaduste hierarhia – USA keskne.
Maslow vajaduste hierarhia toimib eelkõige USA kultuuris. Gerd Hofstede väidab oma artiklis “Motivation, Leadership, and Organization: Do American Theories Apply Abroad?” Organizational Dynamics (Summer 1980), p. 55, et: Riikides, kus ebakindlust ja mitteturvalisust on palju nagu näiteks Jaapanis, Kreekas, Mehhikos, võib turvalisuse vajadus olla hierarhia tipus. Riikides, mis on tuntud oma sotsiaaltöö tugevuse ja
inimeste eest hoolitsuse poolest, nagu näiteks Taani, Rootsi, Norra, Holland, Soome, võivad hierarhia tipus olla sotsiaalsed vajadused.
Seega on (võib olla) erinevates riikides vajadustel teistsugune järjestus. Hofstede ei püüagi väita, et Maslow eksis. Nagu kõik suured teooriad, on siin palju seda, mida me intuitiivselt heaks kiidame. Maslow teooriat hinnatakse eelkõige seepärast, et ta tundub intuitiivselt olevat õige. Lisaks on Maslow vajaduste hierarhia kergesti mõistetav, ta on lihtsalt arusaadav, igaühele jõukohane mõtestada.
Eriti suur populaarsus on Maslow teoorial tegevjuhtide seas (võibolla ka seepärast, et kui nemad koolis käisid, siis seda põhiliselt õpetati).
Tasub ka meeles pidada ajalugu. Kui Maslow esitles oma teooriat, siis kujutas see endast alternatiivi biheivioristlikele teooriatele. Need teooriad väitsid, et vaid füsioloogilised ja turvalisuse vajadused on olulised. Kõrgematest vajadustest ei tahtnud biheivioristid üldse rääkida.
Maslow vajaduste hierarhia kriitika.
Tihti kritiseeritakse Maslow teooria neid külgi, mis räägivad sellest, et kõigepealt tuleb rahuldada madalama taseme vajadusi enne kui saab rahuldada kõrgema taseme vajadusi.
Teiseks palju vaieldud teemaks on idee, et kui vajadus on rahuldatud, siis see ei ole enam motivaatoriks. Samuti ka selle üle, et inimene otsib eneseteostust alles siis, kui kõik alamate tasemete vajadused on leidnud rahuldamist.
Lihtsad küsimused võivad meid kergesti ummikusse ajada – kui meil on kõht tühi (füsioloogiline vajadus), siis kas tõesti me ei hooli oma lähedastest ja sõpradest (kuuluvustase)? Või kui meil on alternatiiv et süüa jätkub vaid ühele, kas me lükkame teise kõrvale ja sööme ise. Evolutsiooniteooria seisukohast on see ainumõeldav – eesmärgiks on säilitada oma geene ja neid püüda edasi anda. Aga inimlikust seisukohast? Mõned uurijad ongi püüdnud tuua vajaduste hierarhia teooriasse sisse evolutsioonipsühholoogia põhimõtteid.
Nad pakuvad välja, et alama astme vajadused on primitiivse närvisüsteemiga madalamal arengutasemel olevate loomade peamiseks huviks, kuna aga kõrgemaid vajadusi on sagedamini täheldatud täiskasvanud isenditel, kelle närvisüsteem on rohkem arenenud.
Kas seda ideed aga saab kusagil ja kunagi rakendada, näiteks juhtimises, on praegusel hetkel küsimärgi all.
Maslow vajaduste hierarhia teooria ei ole leidnud kinnitust uuringute poolt.
Maslow ise ei pakkunud oma teooria toetuseks mingeid uuringuid. Samuti kui kunagi ka mingid uuringud on tundunud seda teooriat toetavat, siis paraku ei ole viimase aja uuringute valgusel Maslow teoorial tõsiselt võetavaid uuringuid enam toetuseks. Maslow jõudis oma tulemusteni puhtalt mõistuse abil, tehes julgeid oletusi. Tänapäeva teadusuuringute alla selline lähenemisviis paraku ei kvalifitseeru.
On väga vähe tõendeid selle kohta, et vajadused on organiseerunud Maslow poolt pakutud struktuuri kohaselt ja et alama astme rahuldatud vajadused tekitavad uue taseme vajadusi.
Miks siiski Maslow vajaduste hierarhia on sedavõrd populaarne? Vana arm aga ju ei roosteta ja seepärast kasutatakse Maslow teooriaid ka edasi.
Vaata ka eelmisi osi: siin, siin ja siin.