Igal inimesel on talle omane IQ, mis hakkab juba noorukieas kujunema.  Kõlab uskumatuna, et rühmatöö mõjub sinu IQ indeksile … parendab või halvendab? Loomulikult teame me õiget vastust: rühmas on alati parem. Tegelikkus: töötades rühmas, oleme me rumalamad, kui tegelikus elus üksinda samu asju tehes.

Raul Vatsar

Mida arvata lugematutest rühmatreeningutest, meeskonnaharjutustest, juttudest, et suurendades otsustajate hulka, saame me paremaid tulemusi. 2012.aastal avalikustati selleteemalise uuringu tulemused ajakirjas „Philosophical Transactions of the Royal Society B“ (Kishida et al., 2012).

Kas rühmatöö on ikka hea?

Töötades rühmas, avaldab ainuüksi rühmas olemine meie kognitiivsetele funktsioonidele lausa halvavat mõju. Loobudes dramaatikast – halvendab märkimisväärselt meie tulemusi, kuid eriti mõjutab see halvemuse suunas eelkõige naisi.

Olete ju näinud kuidas koosolekutel võetakse vastu lausa rumalaid otsuseid. Muide kusagilt on meelde jäänud V.I Lenini lause, mille õigsuse eest ei soovi pead pandiks panna, endalgi ainult üks, et : Kui on vaja vastu võtta sobilik otsus, kutsuge kokku koosolek.

Loed ajalehest, kuidas selles või teises ministeeriumis on jälle vastu võetud mingi erakordselt rumal otsus, mingi ettevõtte on teinud mingeid lolle lahendusi ja ainult suudad imestada: kus on see paljukiidetud kollektiivne tarkus, milles nii hästi kirjutas oma raamatus James Surowiecki (vaata tema ramatu tellimise võimalust siit ja tema TED kõnet siin).

Rühmatöö suurim puudus.

Nüüd on uuringutega näidatud, et inimesed, kes püüavad lahendada probleeme rühmas, toimivad kusagil 15% oma IQ tasemest allpool, ehk rühmatöö mõjub sinu IQ indeksile 15% halvavalt.

See, et meeskonnana toimides me kaotame kusagil 10% oma jõudlusest (aga miks mitte ka 15%), näidati ära juba läinud sajandi alguses, kuulsa katsega, kus köietõmbamises näitas meeskond ligikaudu 10% nõrgemat tõmbetugevust, kui oli meeskonna liikmeta üksikute tõmmete summa. Selle nähtuse lihtsaim põhjendus on meeskondlik logardlikkus, mida võib nimetada ka vähima jõupingutuse printsiibiks. Teades, et teised tõmbavad, eeldame et nad tõmbavad maksimaalselt ja seega meie ise ei pea enam nii kõvasti tõmbama.

Rühmatöö mõjub Sinu IQ indeksile.

Analoogne tulemus on näidatud nüüd ka lisaks füüsilisele jõupingutusele ka vaimses töös. Langus tuleneb sellest, et töötades rühmas vahetavad inimesed omavahel sotsiaalseid signaale. Meie teadvus tegeleb pidevalt meid ümbritseva infotulva seest meile oluliste signaalide väljaõngitsemisega. Selleks on lisaks tekstile – kõnele ka hääletoon, pausid, häälekõrgus, kehakeel, jne. Sellest  infost sõelub inimene välja talle olulise informatsiooni ja hakkab seda kohe enda huvides kasutama.

Naised on paremad kehakeele ja hääle tundjad ja sellega arvestajad, kui mehed. Ilsmelt siis sellest tulenevalt ka suurem langus IQ näitajates.

Uuring.

Rühmas osalejatel mõõdeti nende IQ näitajad ja seejärel paluti neil teha rühmas tööd – lahendada erinevaid ülesandeid.

Uuringut juhtis professor Read Montague, kes selgitas eespool toodud kirjatükis uuringu metoodikat ja sisu.

Inimestel mõõdeti nende IQ ja rühma pandi inimesed sarnaste IQ näitajatega. Rühmad pidid omavahel võistlema kognitiivsete ülesannete lahendamises. Tulemusest informeeriti osalevaid rühmi. töö käigus oli näha mõnede uuringus osalejate ehk probleeme lahendavate inimeste IQ langus. Meie hinnangul oli otsustavaks sotsiaalne tagasiside.

Kui antud uuringus on IQ, mille abil saadavad rühmas töötajad üksteisele sotsiaalseid signaale (kui hästi keegi lahendab ülesandeid), siis tegelikus elus, nagu eespool juba öeldud, on selleks see, kuidas inimesed räägivad ja mida nad ütlevad.

Meid mõjutab teise inimese asukoht sotsiaalses hierarhias.

Samuti omab suurt tähendust ka millisel sotsiaalsel astmel inimesed on ühiskonnas. Miks me arvame, et parlamendi liige räägib arukat juttu, aga kojamees Juku ajab jama? Sest kojamees on kojamees, aga parlamenti ju lolle ei valita. Nii me vähemalt arvame. Tegelikkuses ei pruugi asjad aga niimoodi olla.

Kui me teame seda sotsiaalset astet, millel inimene on, siis toimub see hinnangu andmine alateadvuslikult.  Inimesed saavad tagasisidet oma sotsiaalse positsiooni kohta ja see avaldab mõju nende IQ näitajatele. Kui inimene tajub, et ta on sotsiaalselt tasemelt allpool, siis langeb ka tema IQ, sest ta on ju allpool. Ta ei saa olla sama tark kui keegi teine, kes on sotsiaalselt tasemelt temast üleval pool.

Uuringu käigus jälgiti ka osalejate ajutegevust skaneerimise abil ja leiti, et kui naljatamisi kõneletakse „aju surmast“ koosolekutel, siis tegelikkuses võib koosolekutel selline asi isegi aset leida, kui keegi autoriteet hakkab heietama „oma tarkust“, millele keegi ei julge vastu vaielda.

Tulemus: needsamad rumalad otsused, millest eespool juttu tegime.

Kas tasuta ühistransport sellisel kujul, nagu teda täna tahetakse Eestis juurutada, ei ole ilmekaks näiteks? Või Rail Baltika? Või tselluloositehas Tartu külje alla?