Deprecated: Function create_function() is deprecated in /home/r180832/public_html/wp-content/plugins/wp-spamshield/wp-spamshield.php on line 2029

Tõde – üks populaarsemaid asju kõikide suust. Mul on vaja tõde! Me tahame teada mis tegelikult juhtus! Räägi nüüd kõik ausalt ära! Tõde, tõde, tõde …

Raul Vatsar

Tõde – eksperiment räägib aga …

Olete kuulnud sellest lihtsast eksperimendist, kus kolmeaastasel lapsel paluti seista seina ääres ja mitte vaadata nende selja taha pandud põnevaid mänguasju. Laps jäeti seepeale üksinda ruumi ja tema tegevust filmiti läbi ühepoolse klaasi.

Eksperimendi läbiviija tuli varsti tagasi ja küsis, kas laps oli mänguasja vaadanud.

Peaaegu kõik kolmeaastased vaatasid ja pooled neist valetasid, et ei vaadanud. Olgu: pooled ikka rääkisid tõtt, et vaatasid.

Kui sama eksperiment viid läbi viieaastastega, siis kõik vaatasid ja KÕIK valetasid, et ei vaadanud.

Seega me oleme kõik õppinud viieaastaseks saamisel sujuvalt valetama. Kui inimene ütleb, et ta ei valeta ja ei oska valetada, siis ta ilmselt valetab ikkagi, aga ta jääb lihtsalt alati vahele, seega on ta lihtsalt loobunud valetamisest ja räägibki tõtt, aga kunagi on ta ikkagi proovinud valetada.

 

Tõde ja vale – Richard Wisemani uuring

Koos briti tabloidlehega Daily Telegraph tegi Richard Wiseman lihtsa uuringu valetamise kohta. Vaid kaheksa protsenti vastanutest ütles, et nad ei ole kunagi valetanud – aga kuna küsitlus oli anonüümne, siis järsku ei suutnud isegi sellisel puhul tõtt rääkida. Tõde rääkida ei pruugi olla lihtne. „Viini postmarki“ mäletate? Jüri Järveti mängitud kangelane lubab ainult ühe päeva rääkida tõtt ja mis jama sellest kõik tuleb.

Kehtib lihtne kognitiivne eelarvamus – me kõik arvame, et me oleme paremad, kui me tegelikult oleme. Seega mina ei valeta, aga need teised küll. Ja kui ma valetan, siis õilsatel eesmärkidel ja kui ma vahele ei jää, siis see ei ole ju vale – ma ei jäänud vahele, seega see on sama mis tõe rääkimine.

Teiseks huvitavaks uuringuks oli paluda inimestel pidada igapäevast päevikut oma tegemiste kohta ja märkida ülesse kõik jutuajamised kahe nädala jooksul, eriti aga märkida ära oma valed, mida nad jutuajamistes kasutasid.

Olulisemad tulemused sellest uuringust:

• inimesed valetavad keskmiselt kahe olulise asja kohta päevas
• kolmandikus jutuajamistes on mingil moel sees vale ja pettus
• 4 igast 5st valest (80%) jääb avastamata
• üle 80% inimestest on valetanud oma töökoha saamise ja säilitamise huvides (enamus ütles, et nad arvavad, et tööandja ootabki töötajate kogemuste ja tausta kohta valesid andmeid)
• Üle 60% elanikest on petnud oma partnerit vähemalt ühel korral

Tõde ja selle äratundmine

Paul Ekman California Ülikoolist tegi lihtsa testi – ta näitas erinevate elukutsete esindajatele videofilme valetajatest ja tõerääkijatest ja palus inimestel määratleda, kes räägib tõtt ja kes valetab.

Otsustajate hulka sattus:

• Valedetektori operaatoreid
• Röövide uurijaid
• Kohtunikud
• Psühhiaatrid
• Jne, jne, jne

Ükski rühm ei sooritanud äraarvamist märkimisväärselt paremini kui teine rühm.

Seega valetamist pole võimalik ära tunda …

Tundub huvitav ja tahad rohkem teada. Sul on küsimusi ja ettevõttel probleeme, millele otsid vastust. Meie aitame. Kirjuta meile: raul@kliendikogemus.ee

Vaata ka meie koolitusi siit ja siit.