Motivatsiooni kolm allikat
Motivatsiooni seostatakse psühholoogiaga ja paljud psühholoogiateooriad püüavad selgitada kuidas motivatsioon toimib. Psühholoogiateooriad omakorda on seotud selleks hetkeks toimunud arusaamadegs inimese käitumisest ja laiemalt filosoofiliste tõekspidamiste muutustega.
Motivatsiooni kolm allikat:
- Inimene ise – Inimese mõtted, emotsioonid, käitumine on motivatsiooni keskmes. Seega inimene peab end ise motiveerima, hoolimata sellest, mis toimub sinu ümber.
- Juhtide mõju töötajate motivatsioonile ei saa alahinnata, nende mõju on tohutu.
- Üldine töö keskkond – emotsionaalsed tingimused ja reaalne töökliima omavad mõju töötaja soovile sooritada oma ülesandeid hästi ja see omakorda mõjutab töötajate võimekust ja motivatsiooni.
Igaühe meist võimuses on leida elukutse, mis talle meeldib, milline töö on see, mida me sooviksime teha. Kindlasti inimene arvestab oma elukutse valikul ka oma vanemate soovitustega. Vanemad, soovides oma lapsukesele alati vaid head, kindlasti ei soovita talle midagi halba. Ei ole veel kuulnud ühestki lapsevanemast, kes soovitaks oma võsukesel hakata kojameheks või sibivedajaks. Ometi on elus ka nende ametite tegijaid ja me kaaskodanikena soovime, et nende töö oleks hästi tehtud. Vastasel korral me lihtsalt upuksime s**a sisse.
Pole olemas perfektseid töid, kuid kui me saame aru, mis meid motiveerib, siis me suudame valida endale ’ige töö aja ameti, samuti leiame oma töös need aspektid, mis meile meeldivad. Kui me seda ei tee, siis me ka oma tööd ilmselt ei naudi ja ei ole seejuures õnnelikud. Samas keegi peale inimese enda ei saa talle esmajärjekorras õnne pakkuda. Seega peab inimene ameti valikul lähtuma (alateadlikult ilmselt) sellest, mida tehes oleks ta õnnelik.
Eneseteadvus ja enesetundmine.
See aga kõik omakorda tähendab eneseteadvust ja enesetundmist, mis omakorda ona inimese emotsionaalse intelligentsuse lätteks ja alguseks, et mõista ka teisi inimesi ja loomulikult ikka iseennast ka. Eneseteadvus ja enesetundmine tähendavad ka seda, et inimene suudab enda sisse vaadata ja arvata, millega ta saab hakkama ja millega mitte. See tähendab, et inimene ei ole ööliblikas, kes läheb ennast kuuma küünlaleegi sisse soojendama. Teades, milleks ma suuteline olen, annab inimesele võimaluse kainelt otsustada ka vastuvõetavate ülesannete jõukohasust ja hinnata oma vastutusvõimet neid ülesandeid lahendada.
Enesetundmine lubab meil teha häid otsuseid ja avastada viise, mis täidavad meie töö tähenduse, kire, nalja (rõõmu-õnne) ja suurepäraste tulemustega. Enesetundmine on oluline, kui sa soovid teisi motiveerida. Juht mõjutab oma käitumisega indiviide, rühmasid, organisatsioone. Muide juhid ise ei pruugi sellest tihti isegi aru saada, aga on näidatud, et juhtide mõju alluvatele on tohutu.
Juht on eeskujuks, aga ka varjuks.
Juhina lood sa suure varju, mis kas julgustab või takistab inimestel teha nende tööd ja liikuda ühiste eesmärkide poole. See kehtib nii mitteformaalsete kui ka ametlikke tiitleid omavate juhtide kohta.
See, mida inimene ütleb, teeb, isegi tunneb (arvestades et näoilmed võivad reeta, aga ka mitte) on teiste jaoks oluline. Alluvad võivad võtta üle isegi juhi hoiakuid, uskumusi, käitumist – nii head kui halba.
Kui juht tunneb iseennast, siis saab ta aru, millise mulje ta endast teistele loob ja see lubab juhil luua keskkonda, mis inimestele peaks meele järgi olema – seda kus on lootus, inspiratsioon ja mõistlikkus.
Kuidas juht saab aru, millist muljet ta loob? Ettevõtted kulutavad igal aastal miljoneid dollareid, eurosid, jeene, jne, et kasutades konsultante, treenereid anda inimestele võimalus mõista, kuidas nad oma alluvaid mõjutavad ja kuidas mõjutab juht töökeskkonda. Kui palju sellest kasu on?
Enesetundmine oleks tasuta (suurel määral) ja peaks olema iga juhi oluliseks töövahendiks. Juht saab endas arendada enesetunnetust (self-awareness). Juht suudab õppida ära, kuidas teisi inspireerida ja motiveerida.