Lootus paremaks tulevikuks – lihtsaim viis juhtida
Lootus on põnev kategooria, mille abil on võimalik inimesi juhtida. Ütleb ka rahvatarkus, et lootus sureb viimasena, seepärast inimene ikka loodab, et asjad paranavad, muutuvad lihtsamaks, palk suureneb, elujärg tõuseb, kõik muutub ilusamaks.
Loome lootust
Lihtsaimaks juhtimise viisiks on luua lootus tulevikuks (Barack Obama valis selle oma esimeste valimiste loosungiks).
Lootus, töö ja motivatsiooni seisukohalt, on teadvuse seisund, mis sisaldab optimismi, tuleviku ettekujutust (ootuste teooria tundmine võiks aidata), mis on raske, kuid teostatav-realistlik ja uskumust, et me võime midagi teha et selle eesmärgi poole liikuda.
Kui inimestel on lootust, siis on nad psühholoogiliselt ja füüsiliselt rohkem vastupidavamad, eesmärgikindlamad ja kujutavad paremini ette kuidas oma eesmärgini jõuda. Lootusrikas meel toetab inimesi, juhtides nende motivatsiooni, energiat ja jõupingutusi liikudes nende töiste eesmärkide poole.
Juhtide jaoks on oluline luua oma alluvatele lootust. Võimalusi selleks on erinevaid, näiteks: sidudes töö selgete eesmärkidega, näidates töötajatele, kuidas nende panus töösse omab tähendust ettevõtte seisukohalt.
Lisaks saavad juhid muuta lootust tugevamaks aidates töötajatel keskenduda edukusele ja sellele mida on võimalik ära teha, mitte pidevalt hädaldades koos töötajatega selle üle millised suured probleemid meie ees seisavad.
Tõmmates siinkohal paralleele Eesti elu-oluga, võib ilmselt väita, et ükski partei ei ole sellest lihtsast asjast aru saanud. Ilmselt
seepärast, et nende hulgas ei ole motivatsiooni asjatundjaid, kes sosistaksid kõrva ja näitaksid lootuse ja õnne olulisust inimeste (nii eestis kui mujal) jaoks.
Juhtide poolt püstitatud eesmärgid peavad olema reaalsed, sest püüdes luua lootust saavutada mitterealistlikke eesmärke, annab see suure tõenäosusega koheselt tagasilöögi. Seepärast ei saa kuidagi mööda Reformipartei kunagisest loosungist „Eesti viie rikkama riigi hulka“. Sellise loosungi paiskamine rahva ette peaks tähendama, et sa oled ka sülimalt nahhaalne ja arvad, et kõik selle alla neelavad või äärmiselt loll, et millegi sellisega üldse välja tulla. Halvimal juhul läheb tõeks muidugi see, et kehtivad mõlemad arvamused.
Resonantkeskkond, selle loomine
Juht saab mõjutada oma töötajate motivatsiooni paremini töötada ja olla edukas, ka lihtsalt luues õigeid ja paremaid töötingimusi ehk töökeskkonda.
Me oleme mõjutatavad inimeste, rühmade organisatsiooni “meeleolust”. Kui inimene töötab situatsioonis, kus suhted on head, siis meeleolu-tuju on ülev ja lootusrikas ja see aitab meil paremini meie tööga hakkama saada.
Head juhid teavad, et sellise keskkonna loomine on nende oluliseks ülesandeks. Nad loovad keskkonna, mis on kooskõlas (resonance) nende suhete, rühma ja organisatsiooniga.
Töö resonantkeskkonda iseloomustab põnevus, energia, optimism, efektiivsus, ja lootus – need on positiivsed ja jõulised emotsioonid, mis loovad motivatsiooni. Positiivsed emotsioonid on olulised, kuna nad mõjutavad meie võimet meid ennast motiveerida ja ka motiveerida teisi.