Aju pettused on erinevad. Kulešovi efekt on üks nendest pettustest, mis avastati ammu enne, kui hakati rääkima kognitiivsetest eelarvamustest. Kõik on näinud Kulešovi efekti, kuid vaid vähesed tevaad, mis see on.

Raul Vatsar

Kas te olete vaadanud filmi ja imestanud kuivõrd hästi näitleja suudab igas stseenis mängida. Vaadates tema hingestatud nägu, suudame sealt vaatajatena leida väga peeneid emotsioone ja ainult imestada kuidas ta seda saab nii hästi ümberkehastumisega hakkama ja suudab iga stseeniga kaasa minna.

Tegelikkus on teistsugune. Meie aju järjekordselt petab meid. Läinud sajandi algul elas Venemaal filmimees Lev Kulešov, kes kahekümnendatel hakkas mängima montaažiga. Ta tegi filmi, kus pani kokku kuulsa vene näitleja Ivan Možuikin näo ja erinevaid teisi kaadreid – taldrikutäis suppi, ilus naine, vana naise surm. Siis said vaatajaid neid vaadata ja arvata, millised emotsioonid on näitleja näos. Kui inimesed nähtut kommenteerisid, siis olid nad kindlad, et iga kord, vaadates erinevaid objekte, oli Možuikini nägu väljendanud erinevaid  tundeid ehk siis olnud erinev, sõltuvalt sellest, mida näitleja vaatas. Sõltuvalt sellest, mida näitleja vaatas, arvasid inimesed selles näos ära tundvat nälga, armastust naise vastu või kurbust.

Tegelikkuses kasutati näitleja näo näitamisel alati üht ja sama kaadrit – seega ei saanud need olla erinevad – küsimus oli inimeste poolses tõlgendamises, selles raamis, mille inimesed ise antud konteksti ümber lõid. Kulešovi efekt ongi mingi pildi-kaadri-filmilõigu inimeste poolne tõlgendamine vastavalt kontekstile, mida filmis näidatakse. Kulešovi efekt muudab montaaži hädavajalikuks, filmi emotsionaalsemaks ja arusaadavamaks ehk kaasahaaravamakski.

Uskumatuna tundub see, kuidas inimesed vaadates üht ja sama nägu, annavad sellele erinevaid tähendusi. olete ju näinud neid pilt Chuck Norrise, Steven Segali ja nii mõnegi teise kuulsa näitlejaga, mis kõik on ühesugused ja kus erinev on ainult emotsiooni nimetus iga pildi all. Kulešovi efkt on siingi, ainult vaataja ei saa sellest aru, kuna kontekst ju ei vahetu. tegelikkuses siis ei pea filminäitleja tegema eriti erinevaid nägusid. konteskt määrab tema näos oleva emotsiooni vaataja teadvuses ja seega piisab lihtsalt kaadris olemisest.

Kulešovi efekt saavutatakse oskusliku montaažiga ja montaažile tuli Kulešovi arvates tulevikufilmides pühendada rohkem tähelepanu, seda kasutada igas filmis. Kulešovi efekt teeb kogu filmi tõepärasemaks ja inimestele arusaadavamaks ja lähedasemaks. Tänapäeva filmikunstis on see tavaline võte ja seda kasutataksegi praktiliselt igas filmis. Kui inimene tahab, siis ta leiab kõikides nägudes need emotsioonid, mida inimene tahab seal näha.

Muide 1930.ndatel kuuluts Stalin need Kulešovi katsetused montaažiga formalismiks ja need lõpetati. Lev Kulešov suri 1970.aastal.

Vaata ka:

http://www.kliendikogemus.ee/blogi/kaitumisokonoomika/kuidas-meie-aju-meid-petab-1-osa-2/