Kas valetaja jääb vahele?
Kui palju Teie valetate? Kui tihti? Mis teemal Te valetate? Mis Te arvate, kas valetaja jääb vahele? Tuleb välja, et valetamine on tavalisem, kui me seda endale oskame ette kujutada.
Olete kuulnud sellest lihtsast eksperimendist, kus kolme aastasel lapsel paluti seista seina ääres ja mitte vaadata nende selja taha pandud põnevaid mänguasju. Laps jäeti seepeale üksinda ruumi ja tema tegevust filmiti läbi ühepoolse klaasi.
Eksperimendi läbiviija tuli varsti tagasi ja küsis, kas laps oli mänguasja vaadanud.
Peaaegu kõik kolme aastased vaatasid ja pooled neist valetasid, et ei vaadanud. Olgu: pooled ikka rääkisid tõtt, et vaatasid.
Kui sama eksperiment viidi läbi viieaastastega, siis kõik vaatasid ja KÕIK valetasid, et ei vaadanud.
Seega me oleme kõik õppinud viieaastaseks saamisel sujuvalt valetama ehk me oleme valetajad. Kui inimene ütleb, et ta ei ole valetaja ja ei oska valetada, siis ta ilmselt valetab ikkagi, aga ta jääb lihtsalt alati vahele, seega on ta lihtsalt loobunud valetamisest ja räägibki tõtt, aga kunagi on ta ikkagi proovinud valetada.
Koos briti tabloidlehega Daily Telegraph tegi Richard Wiseman lihtsa uuringu valetamise kohta. Vaid kaheksa protsenti vastanutest ütles, et nad ei ole kunagi valetanud – aga kuna küsitlus oli anonüümne, siis järsku ei suutnud isegi sellisel puhul tõtt rääkida. Kehtib lihtne kognitiivne eelarvamus – me kõik arvame, et me oleme paremad, kui me tegelikult oleme. Seega mina ei ole valetaja, aga need teised küll. Ja kui ma olen valetaja, siis valetan ma ainult õilsatel eesmärkidel ja kui ma vahele ei jää, siis see ma ei ole ju valetaja – ma ei jäänud vahele, seega see on peaaegu sama, mis tõe rääkimine.
Teiseks huvitavaks uuringuks oli paluda inimestel pidada igapäevast päevikut oma tegemiste kohta ja märkida ülesse kõik jutuajamised kahe nädala jooksul, eriti aga märkida ära oma valed, mida nad jutuajamistes kasutasid.
Olulisemad tulemused sellest uuringust:
- inimesed valetavad keskmiselt kahe olulise asja kohta päevas
- kolmandikus jutuajamistes on mingil moel sees vale ja pettus
- 4 igast 5st valest (80%) jääb avastamata
- üle 80% inimestest on valetanud oma töökoha saamise ja säilitamise huvides (enamus ütles, et nad arvavad, et tööandja ootabki töötajate kogemuste ja tausta kohta valesid andmeid)
- Üle 60% elanikest on petnud oma partnerit vähemalt ühel korral
Paul Ekman California Ülikoolist tegi lihtsa testi – ta näitas erinevate elukutsete esindajatele videofilme valetajatest ja tõerääkijatest ja palus inimestel määratleda, kes räägib tõtt ja kes valetab.
Otsustajate hulka sattus:
- Valedetektori operaatoreid
- Röövide uurijaid
- Kohtunikud
- Psühhiaatrid
- Jne, jne, jne
Ükski rühm ei sooritanud äraarvamist märkimisväärselt paremini kui teine rühm.
Seega valetamist pole võimalik ära tunda …