Milline võiks olla hea investeerimiseksperiment, mis paneks inimesed uskuma, et meie töötajad, kes investreeinguid haldavad, on tõelised professionaalid? Oma raamatus Quirkology kirjeldab professor Richard Wiseman investeerimiseksperimenti, mis viidi läbi juba 2001.aastal tema poolt BBC otseeetris. Nimelt tuli talle täiesti „haige“ idee, näidata börsiennustuste ette ennustamatust.

Investeerimiseksperiment oli oma sisult väga lihtne. Saatesse oli vaja kolme eksperti, kellele kõikidele antaks £5000 virtuaalset raha ja kes peavad valima Briti parima börsil noteeritud 100 ettevõtte hulgast kolm ettevõtet, kelle aktsiatesse raha investeerida. Poole aasta pärast on kõikidel investoritel õigus vahetada oma portfelle ja kes aasta möödudes suudab teenida suurima summa, see ongi võitnud.

Väga kaua ei suudetud leida saatesse börsieksperti, kes oleks olnud valmis saates osalema. Tundub ju, et täiesti suurepärane võimalus teenida endale au ja kuulsust (loe: raha ja uusi kliente), kuid ekspertide soovimatuse põhjus ei olnud üldsegi nende soovimatus pista rinda au ja kuulsuse pärast. Põhjus oli selles, et saatesse oli tegelikult vaja ainult ühte eksperti. Kask ülejäänud kohta olid juba täidetud: üheks osalejaks paluti selgeltnägija (nii ta vähemalt ise väites), kes oli astroloog, kes spetsialiseerunud finantsnõuannetele ja teine osaleja oli 4 aastane tüdrukuke-lapsuke-blondike nimega Tia, kes kahekesi pidid rinda pistma kogenud börsihundiga. Kui piinlik oleks  olla kaotanud selgeltnägijale ja lapsukesele.

Lõpuks leiti börsiekspert ja investeerimiseksperiment võis alata. Kõik osalejad valisid stuudios publiku juuresolekul 3 Briti ettevõtet, kelle aktsiatesse nad pidi oma raha vabalt valitud proportsioonis investeerima. Tia muidugi ei teadnud ettevõtetest midagi, isegi nimesid mitte. Tema valik tehti eriti lihtsal printsiibil: professor Wiseman ronis redeliga stuudio lae alla, kaasas ämber sedelikestega, kus Briti 100 ettevõtte nimed ja lihtsalt raputas sealt need stuudio põranda poole liuglema. Tia jooksis õnnelikult ringi ja võttis põrandalt kolm sedelikest ja need olid need ettevõtted, kuhu raha investeeriti.

Pool aastat algusest oli seis järgmine:

• Astroloog – 10,1% kaotust
• Analüütik – 7,1% kaotust
• Tia – 4,6% kaotust

Kõik kordus, kõik võisid vahetada ettevõtteid ja tinglikult uuesti oma raha investeerida.

Mis te arvate kes võitis investeerimisvõistluse? Loomulikult, te ei eksinudki, see oli Tia.

• Analüütik kaotas 46,2% alginvesteeringust
• Astroloog – kaotas 6,2%
• Tia – tegi 5,8% kasumit

Aga seoses sellega on mul lihtne küsimus: mille eest me maksame raha oma “investeerimisgurudele”? Tean ka vastust, mis paljudel on keelel: Kui nii tark oled, siis miks sa sellega ise ei tegele? Sellele küsimusele on lihtne vastata: las igaüks tegeleb sellega, mida ta kõige paremini oskab.

Aga vastus esimesele küsimusele on lihtne: Lihtsurelikele luuakse mulje et tegemist on millegi väga suure ja salajasega, milleni lihtsad mõistused ei küüni. See annab võimaluse selle eest ka rohkem raha küsida. Te ei usu mind? Minge arutage oma tuttava IT mehega mingit arvutiprobleemi ja veenduge ise. Ega asjata ei peeta informatsiooni tänapäeval üheks võimu allikaks.