Frederick Irving Herzberg sündis 18.aprillil 1923.aastal ligikaudu 100000 elanikuga Lynn linnakeses Massachusettsis. Tema ema Gertrud ja isa Lewis olid Leedust pärit immigrandid. 1939.aastal astus Herzberg New Yorki Linna Kolledžisse (City College of New York), mis tal aga algava sõja tõttu jäi lõpetamata. Kolledži lõpetas Herzberg juba pärast sõda 1946.aastal, kust ta siirdus  Pittsburghi Ülikooli, mille magistrikraadiga lõpetas. Ka oma doktoritöö kirjutas Herzberg sealsamas, käsitledes elektrišokiteraapiat. Frederick Herzberg suri 19.jaanuaril 2000.aastal.

Oma kuulsuse psühholoogina saavutas ta ärijuhtimises. Olulisemad tööd käsitlevad töö rikastamist ja motivatsiooniteooriat, mis sai hiljem nimeks kahefaktoriline motivatsiooni-hügieeni teooria. Tihti lisatakse sellele teooria nimele ka Herzbergi nimi.

Herzbergi 1968.aasta artikkel ajakirja Harvard Business Review jaanuari-veebruarinumbris nimega „One More Time, How Do You Motivate Employees?” oli HBR üks populaarsemaid läinud sajandil, mida oli 1987.aastaks müüdud 1,2 miljonit eksemplari, mis on kogu HBR parim tulemus kõikidest seal ilmunud tuhandetest artiklitest.^1,2

Herzbergi kahefaktorilise teooria väljatöötamine sai alguse 1950.ndatel ja 60ndatel tehtud uuringutest , kus ta palus töötajatel nimetada, mis neid motiveerib? Mida inimesed ootavad oma töökohalt? Kas see on ainult suurem palk? Või on see turvalisus, head suhted kaaslastega, võimalused arenguks ja kasvuks, karjäärivõimalused? Või hoopis midagi veel muud?

Loogika on siinkohal ju äärmiselt lihtne – kui tööandja on suuteline andma oma töötajatele seda, mida nood soovivad, siis ilmselt saab tööandja töötajatelt tagasi seda, mida ta soovib ehk paremaid töötulemusi ja suuremat tööviljakust. Oluline on mõista millest töötaja rahulolu sõltub ja kuidas seda oleks kõige lihtsam ja kergem (loe: odavam) mõjutada.

Inimesed pidid kirjeldama Herzbergile kuna ja millistel tingimustel nad tunnevad end oma tööl hästi. Saadud vastused olid väga erinevad, kirjeldades nii seda, mis inimesi motiveerib ja mis ei motiveeri.

Lühidalt ja kokkuvõtlikult võime faktoreid, mis inimesele tema töös pakuvad rahulolu või tekitavad rahulolematust kujutada tabelis 1.

Vastused on paljuski kirjeldatud Herzbergi ülal nimetatud artiklis ja tegelikkuses on need tulemused aktuaalsed ka tänapäeval, mil kõik tööandjad on tegelikkuses silmitsi endiselt nende samade, juba 50 aastat tagasi esitatud probleemidega. Võiks öelda, et tegelikkuses on kogu meie töötegemise ja juhtimise poliitika suunatud samadele küsimustele: kuidas etteantud ressursside juures saaks toota rohkem, odavamalt ja hoida veel raha ka kokku.

Herzbergi suurimaks teeneks oma teooria väljatöötamisel võib pidada ilmselt loobumist inimeste motivatsiooni vaatlemisest ühel sirgel otstega „mitterahulolu – rahulolu“, vaid selle sirge jaotamist kaheks kontiinumiks. Teisiti öeldes ei pidanud Herzberg rahulolu vastandiks rahulolematust nagu seda traditsiooniliselt oli seni vaadeldud.

Selles uutmoodi lähenemises on sügav loogika: me võime eemaldada töö juurest rahulolematust tekitavad faktorid, kuid see ei tee tööd veel meeldivaks ja inimesi rahulolevateks. Mõelgem: oletame, et meie töökohal valitseb suur müra, mis kindlasti ei saa töötajatele meeldida. Me saame püüda seda müra kõrvaldada: leiame müratakistuseks parema isolatsioonimaterjali, hangime uued vähem mürarikkad seadmed, anname töötajatele kõrvaklapid. Müra on kõrvaldatud, kuid kas töö muutus seepärast nüüd paremaks ja meeldivamaks? Me lihtsalt eemaldasime ühe komponendi, mis meid töötajatena väga häiris, kuid töö sisu seepärast ei muutunud. Kui me ei olnud enne rahul, siis suure tõenäosusega pole me seda ka nüüd.

Herzberg tuli välja duaalse lahendusega, pakkudes välja, et “rahulolu” vastandiks on “mitterahulolu” ja “rahulolematuse” vastandiks on “mitte rahulolematus”.

Herzberg pakkus, et rahulolu ja mitterahulolu on kaks erinevat skaalat ja neid tulebki erinevalt vaadata, kui püüda otsustada selle üle, kas inimesed on tööga rahulolevad või kas nad on oma töös motiveeritud või mitte. Neid faktoreid,

mida Herzberg nimetas tööga rahulolu tekitajateks, nimetatakse motivatsioonifaktoriteks ehk motivaatoriteks.

Motivaatorid on kõrgemad vajadused: vajadus tunnustuse järgi, saavutusvajadus, võimalused kasvuks ja arenguks, lisatöökohustused, võimalused isiklikuks karjääriks, tunnustamine hea töö eest. Kõik need motivaatorid tulenevad inimese seest – ehk siis motivaatorid on sisemised (intrinsic) faktorid. Kui motivatsioonifaktoreid on piisavalt, siis inimesed tajuvad end rahulolevatena ja motiveerituna. Vastupidi, kui need motivaatorid puuduvad, siis pakkus Herzberg välja, et inimesed on töö osas ükskõiksed-neutraalsed.

Hügieenifaktorid ei motiveeri, kuid nad mõjuvad töötaja tööga rahulolematusele. Hügieenifaktorid võivad olla nii füüsilist kui ka psühholoogilist päritolu.

Hügieenifaktorite hulka kuuluvad: palk, töötingimused, juhtkond ja suhted nendega, suhted kaastöötajatega, töö turvalisus, juhtimine üldiselt töökohal. Kõik need faktorid tulenevad väljastpoolt inimest – ehk nad on välised (extrinsic) faktorid.

Kokkuvõtteks:

Herzberg loobus inimeste motivatsiooni vaatlemisest ühel sirgel otstega „mitterahulolu – rahulolu“, selle asemel jaotas ta selle sirge kaheks kontiinumiks: hügieenifaktoriteks ja motivatsioonifaktoriteks. Vastavalt Herzbergi teooriale ei peeta rahulolu vastandiks rahulolematust, vaid rahulolematuse vastand on mitterahulolematus (hügieenifaktorite puhul) ja motivatsioonifaktorite puhul on rahulolu vastandiks mitte rahulolu.

Ettevõte võib kõrvaldada rahulolematust tekitavad tegurid, kuid see ei pruugi töötajates tekitada rahulolu. Rahulolu saab tekkida alles pärast motivatsioonitegurite rakendamist. Hügieenifaktorite ja motivatsioonifaktorite vahel tuleb teha rangelt vahet ja nendega tuleb ettevõtte tegevuses arvestada.

Herzbergi teooria ei ole täna psühholoogide poolt eriti hinnatud, kuid juhtimises on see endiselt väga populaarne, pakkudes kasulikke näpunäiteid tegutsemiseks. Teooria põhimõtted on kergesti mõistetavad ja erinevates organisatsioonides kergesti rakendatavad.

1. https://www.managers.org.uk/~/media/Campus%20Resources/Frederick%20Herzberg%20-%20The%20hygiene%20motivation%20theory.ashx

2. https://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Herzberg