David McClellandi kolme vajaduse teooria
David McClellandi kolme vajaduse teooria on Maslow vajaduste teooriale ja Herzbergi vajaduste teooriale suurepäraseks jätkuks. Võttes kokku ja laiendades mõlema korüfee ideid, osutus
McClellandi kolme vajaduse teooria lõppkokkuvõttes neist ka paremaks. Vähemalt oli tema kehtivust võimalik näidata ka praktikas ja ta ei jäänud ainult teoreetiliseks lähenemiseks. Kuid enne kui alustada McClellandi kolme vajaduse teooria vaatlemist, … mängime üht mängu. Kujutage endale ette, et te mängite üht mängu. Seda mängu võite te loomulikult ka tegelikult mängida, aga selleks tuleks leida ämber ja üks väiksem pall, näiteks tennispall. Võite võtta ka väiksema ämbri ja väiksema palli, aga siis vähendage natuke ka distantse, kust te viskama hakkate. Aga veelgi lihtsam on võtta Sul kott kuulikestega (oad, pähklid, herned) ja panna enda ette viis sihtmärki ehk näiteks teetassi.
Raul Vatsar
Mängime viskamise mängu.
Nagu te juba võisite aru saada, on mäng väga lihtne – kuulike tuleb visata tassi sisse. Tegelikkuses ei ole vaja isegi visata, vaid tuleb kiiresti otsustada, milliselt distantsilt lihtsalt te viskate. Arusaadav? Hakkame mängima.
- Sihtmärk A on peaaegu käeulatuses. Kui tabad seda (saad sinna sisse), siis saad sa iga tabamuse eest €2.
- Sihtmärk B on samuti suhteliselt lähedal, kuid me teame, vaid umbes 80% proovijatest tabab seda sihtmärki. Iga tabamus annab €4.
- Sihtmärk C on juba kaugemal ja umbes 50% tabavad, tasuks on €8.
- Sihtmärki D tabavad väga vähesed, kuid tasuks on €16.
- Sihtmärki E tabavad vaid üksikud, seda on peaaegu võimatu tabada, kuid tasuks on €32
Ja nüüd kõige olulisem: Millist sihtmärki sa proovid tabada? Millisel kaugusel olevat tassikest? Vali kiiresti üks viiest!
Kui sa valisid oma sihtmärgiks C, siis oled sa kõrge potentsiaaliga saavutaja. Miks? Et sellele küsimusele vastata, vaatleme kõigepealt David McClellandi 3 vajaduse teooriat.
David McClellandi kolme vajaduse teooria.
David McClellandi kolme vajaduse teooria keskendub inimese kolmele vajadusele: saavutus (achievement) võimu (power) ja kuulumisvajadusele (affiliation). Vastavalt McClellandi teooriale on need vajadused inimese jaoks motivaatoriteks (analoogselt Abraham Maslow teooriaga).
McClellandi uuringud olid suhteliselt ekstensiivsed ja neid on üle maailma tihti korratud. Uuringutesse on olnud haaratud ka juhid, mis teeb tulemused eriti olulisteks.
Kõrval oleval joonisel on toodud kõik kolm vajadust ja nende lühike kirjeldus. Saavutusvajadus (need for achievement (nAch)) on soov olla kaasatud põnevatesse tegevustesse et saavutada ja ületada isiklikke eesmärke ja saavutada suurepäraseid tulemusi.
Siia alla kuuluvad soov olla parem kui teised, kuid inimesed, kellel on kõrge (nAch) soovivad eelkõige tõsta isiklikke suurepärasuse standardeid.
Saavutusvajadus.
Kõrge nAch’ga inimestele meeldib saada regulaarset tagasisidet ja nad püüdlevad edukuse poole, ükskõik mida nad siis ka ei teeks. nAch on väga võimas ja positiivne jõud, kuna sunnib inimesi andma oma parimat ja püüdlema täiuslikkusele.
Uuringud näitavad, et kõrge nAch’ga inimesed saavad oma karjääri alguses suurepäraselt hakkama juhul, kui iga töötaja isiklikku panust väärtustatakse. Samas on teada, et eksisteerib väga vähe töid, kus saab konkreetselt mõõta igaühe isiklikku panust tööülesandesse. Ülesanded ja vastutus vajavad läbirääkimisi ning eesmärgid ja standardid vajavad kooskõlastamist. Kui ühes meeskonnas töötavad inimesed, kellel kõigil on kõrge saavutusvajadus, siis võib see olla keeruline.
Kui inimene saavutab juhipositsiooni (rohkem vastutust ja teiste juhtimist), siis saavutusvajadus võib isegi muutuda takistuseks. Kui edukuse mõõdupuuks peetakse eesmärkide saavutamist ja kõrgeid isiklikke standardeid, siis pole juhtidel tihti kannatlikkust oma alluvatega, et neid õpetada ja treenida. Sellised juhid eelistavad ise kiiresti ja korralikult sooritada ülesandeid, selle asemel et volitada oma alluvaid. Ühelt poolt on ülesanne nüüd tehtud, aga pikas perspektiivis jäävad sellised ülesanded juhi teha, sest tal ei ole aega oma alluvaid õpetada ja seega teeb ta alati ise. Kuni on kirjutamata seadus, et ta teebki neid ülesandeid. Samas on seda tüüpi ülesannetel kombeke kuhjuda. Või teiseks variandiks võib olla, et alluvad, saades aru, et juht teeb „selliseid ülesandeid“ alati ise, võtavad õpitud abituse poosi ja teatavad, et nad ei saagi enam mingite ülesannetega hakkama. Tulemus? Juhi stress ja üleväsimus, kulumine.
Halvimal juhul muutuvad sellised inimesed mikrojuhtideks (micromanagers). Mikrojuhid püüavad kogu töö ise ära teha ja kritiseerida teiste jõupingutusi. See loob organisatsioonis negatiivse õhkkonna ja selle tagajärjel inimesed ei püüagi anda endast parimat (kaob kaasahaaratus). Seega, kui inimesel on kõrge nAch (saavutusvajadus), siis peab ta olema ettevaatlik, et mitte kahjustada meeskonnatööd või suhteid inimestega.
Kuulumisvajadus
Kuulumisvajadust (need for affiliation (nAff)) saab kirjeldada kui soovi sooja, lähedase ja hinge täitva isikliku suhte järele. Inimesed, kelle on kõrge nAff tunnevad muret teiste inimeste tunnete pärast, hoolivad sellest, mida teised tunnevad ja vajavad, on valmis kulutama palju aega ja jõupingutusi, et rajada usalduslikku sõbrasuhet. Sellised inimesed hindavad sõprust ja seltsimehelikkust ja püüavad luua rühmas meeskonnatunnet. Püüavad vältida avalikke konflikte ja püüavad lahendada konflikte viisil, mis säilitaks suhteid.
Kõrge kuulumisvajadusega (nAff) inimesed on suurepärased kaastöötajad-töökaaslased, kuna neil on kalduvus luua sellist töökeskkonda, mis on täidetud hoolivuse, empaatia ja kaastundega. Kui kõrge nAff näitajaga töötaja või juht ei suuda suhteid katkestada, võib see võib viia soovimatute tulemusteni – töötaja ei püüagi täita talle pandud ülesandeid.
Näiteks: kõrge nAff juht ei suuda anda objektiivset tagasisidet oma alluvale. Võib esineda ka juhtumeid, kus juht surub maha erinevate arvamuste avaldamist, kartes et need võivad viia meeskonna sees konfliktini – juht püüab kõigile olla meele järgi. Negatiivseks tulemiks võib pidada ka seisukorda, kus kõrge nAff juht on saavutanud mõne töötajaga väga tugeva sõbrasuhte, mida teised tajuvad selle sõbra eelistamisena, mittevõrdse kohtlemisena, ebaterve konkurentsina või sisemise konfliktina.
Võimuvajadus
Võimuvajadus (need for power (nPow)) on soov omada mõjuvõimu, kontrolli ja vastutust kas otse või läbi oma sotsiaalse staatuse. Uuringud on näidanud, et vajadus võimu järele on seotud vastutusrikaste ametikohtade saamisega näiteks tippjuhi amet. Kõrge nPow inimesed otsivad kontrollivõimalust ja sotsiaalset staatust ja on rõõmsad ametikõrgenduste, tiitlite ja autasude üle.
Kõrge nPow inimesed kannatavad vähem “võimu stressi” käes – mis on stress, mis on seotud juhi pideva vastutuse, pressingu, pikkade töötundide ja kõva tööga. Negatiivseks pooleks tänapäeva organisatsioonides võib pidada sirgjoonelist püüdlust saavutada suurt võimu ja püüdu teisi kontrollida. Sellised juhid loovad ebakõlasid, nad toovad meeskondadele hukatust. Loomulikult tõmbab võim inimesi ligi, kuna sellistest inimestest kiirgab enesekindlust ja tugevust (miks Savisaar tõmbas omal ajal ligi noori naisi?).
Tagasi mängu juurde.
McClelland ja tema järglased on kõige rohkem uurinud kõrge saavutusvajadusega inimesi. Kõrge saavutusvajadusega inimesed saavutavad parimaid tulemusi, kui nad tajuvad oma õnnestumise tõenäosust tasemel 0,5 ehk siis 50-50 tasemel. Neile ei meeldi mängida kõrgete panustega, sest kui nad saavutavad eesmärgi vaid puhta juhuse tahtel (ikka juhtub), siis ei tunne nad sellest rõõmu ega rahulolu. Samuti ei meeldi neile ka liialt madalad panused, sest siis ei taju nad oma oskustele väljakutset. Nende jaoks parim eesmärk on selline, mille puhul tuleks natuke pingutada.
Seega on vastatud küsimusele, miks C vastus ülalkirjeldatud mängus on parim. Kui te valisite selle, siis suure tõenäosusega on teil kõrge saavutusvajadus ja te võite elus jõuda kaugele.