Uued uuringud näitavad, et meestel ja naistel on väga erinevad põhjused otsida teise inimese lähedust. Me võime rääkida suguelu „negatiivsetest“ pooltest (AIDS, teised suguhaigused, rasestumine, lapsesünnitus, jne), kuid ikkagi – me mõtleme seksist, meil on fantaasiad, me kulutame seksi otsides suure hulga aega ja raha. Siit siis ka küsimus, kas meie kulud ja tulud (tüüpilised majanduskategooriad ökonoomikas) seksi otsides ja sellega tegeledes on tasakaalus, kas me oleme võitjad või kaotajad selles suures “mängus“.

Veel 10 aastat tagasi arvati, et inimesed seksivad kahel põhjusel – laste saamiseks (sigimiseks) ja lõbu (naudingu) eesmärgil. 2007.aastal tõmbasid aga uurijad  Cindy Meston and David Buss seksilt katte, küsitledes sadu inimesi vanuses 17-52 nende arvamuse kohta seksist.

Inimestelt paluti teha väga lihtsat asja: paluti kirja kõik põhjused, miks teie või keegi teie tuttavatest on minevikus seksinud.

Tulemus andis neile võimaluse koostada nimekiri põhjustest miks inimesed seksivad. Analoogseid uuringuid on tehtud sellest ajast veelgi ja tulemused lubavad kõik põhjused jaotada 4 rühma ja 13 alamrühma.

Esimene rühm on füüsilised põhjused, mis omakorda jaotub 4 alamrühma – pingelanguseks, naudingu saamiseks, (partneri) füüsilise veetluse mõjul, kogemuse saamiseks.

Teine rühm põhjusi on eesmärgi saavutamine, mis taas kord jaotub 4 alamrühma: ressursid (püüd saada kätte meie kire objekt), sotsiaalne staatus (mida teised inimesed arvavad meist ja meie reputatsioonist (tasub vaadata 2013.aastal avaldatud uuringut (http://toddkashdan.com/articles/Kashdan%20et%20al%20Sexual%20Healing%20Archives%20Sex%20Beh.pdf) kuidas käituvad sotsiaalsete hirmude küüsis olevad inimesed seksuaalselt, kättemaks – mida seriaalis „Kaks ja pool meest“ Charlie Sheeni kangelane korduvalt meenutas – soov kellelegi kättemaksta, haiget teha oma käitumisega ja millel on evolutsioonilised põhjused, ning  praktilised ehk utilitaarsed põhjused, mille kõige lihtsamaks näiteks võiks olla läbi seksi kasu saamine näiteks ametiredelil edasiliikumiseks või millegi saamiseks. See millegi saamiseks võib olla ka meie igapäevases elus – uue kasuka, auto saamiseks aga ka näiteks mitte peksa saamiseks vägivaldse abikaasa käest.

Emotsionaalsed põhjused moodustavad kolmanda rühma ja siin olevad alamrühmad on meile vähemalt kirjandusest väga tuttavad: armastus ja pühendumine – saavutamaks sügavat, kindlat suhet. Teise alamrühm on (enese) väljendamiseks – ülim kommunikatsiooniviis vähemalt oma armastatuga suhtlemiseks.

Ebakindlus on neljandaks rühmaks ja siin on kolm alamrühma: enesehinnangu tõstmiseks (strateegia, mille abil soovitakse saavutada näiteks parem võimupositsioon oma partneri juures), kohustus/väljapressimine – olles selle pakkujale kohustuseks või teise osapoole poolt peale sunnitud, elukaaslase valvamine – et abikaasa ei läheks seda otsima „küla pealt“.

Kindlasti on huvitav saada teada, kas eksisteerib sugude vahel ka erinevaid põhjusi, miks nad seksi vajavad ja otsivad.

Ühelt poolt ei ole tulemused üllatavad: mehed ütlevad end astuvat füüsilisse vahekorda kuna „sellel naisel oli ihaldusväärne keha“, „selle naise välimus küttis mind ülesse“, „tal oli ilus nägu“. Need väljendid toetavad evolutsiooniteooriast tulenevat hüpoteesi, et mehed on rohkem seksuaalselt erutatavad visuaalsete märkide kaudu kui naised, kuna välimus annab meestele vihjeid naise viljakusest ja paljunemisvõimest.

Samuti nimetasid mehed silmatorkavalt naistest rohkem põhjusi, mis viitasid kogemuste otsimisele ja võimaluste ära kasutamisele. Siia kuuluvad väited „ta oli saadaval“, „võimalus mängis end mulle kätte“, „soovisin olla vahekorras võimalikult suure hulga partneritega“.

Naised nimetasid meestest rohkem emotsioonidega seotud põhjusi: „soovisin näidata talle oma armastust“, „sain aru, et armastasin teda“. Ka need väited toetavad evolutsioonist tulenevaid motivaatoreid, et naised, erinevalt meestest, eelistavad sugulist vahekorda vastastikusel pühendumisel põhinevas (pikemaajalisemas) suhtes ja oma armastusega seotud käitumisega annab mehele signaale sellest pühendumisest.

Samuti toetab seda teooriat ka tulemus, mille järgi seks ilma emotsionaalse sidemeta  on meestele tugevamaks motivaatoriks kui naistele. Mehed olid naistest rohkem otsimas puhast füüsilist naudingut, näiteks orgasmi saavutamist (tundub hea) või nad olid naistest rohkem lihtsalt „kiimas“ ehk seksuaalselt erutunud.

Kuid siinkohal tasub kohe märkida, et kolmanda rühma alamrühmad (armastus ja pühendumine ning eneseväljendus) olid need ainukesed kaks alamrühma kolmeteistkümnest, mis ei esinenud meestel silmatorkavalt rohkem kui naistel. See toetab kliiniliselt saadud seisukohta, et nii meestel kui ka naistel esineb seksuaalses aktiivsuses vajadus intiimsuse ja emotsionaalse seotuse järgi.

Mehed väljendasid end sagedamini kui naised, et nad kasutavad seksi kasu saamise eesmärgil, millest lihtsaimaks saab pidada „et vahetada vestluse teemat“, „saamaks kelleltki teenet“ kuni „minu seksuaalsete oskuste tõstmiseni“. See tulemus lükkab ümber väga levinud arusaama, et naised, rohkem kui mehed, kasutavad seksi ära et saada sellest endale kasu või erilist kohtlemist.

Kinnitust leidis tavateadmine, et mehed, kes on seksuaalselt väga aktiivsed, on kõrgema sotsiaalse staatusega, kui väiksema seksuaalse aktiivsusega mehed. Ilmselt oma sõprade ees sellega kiitlemine, et sa oled seksinud kellegi kuulsusega või paljudega, tõstab mehe reputatsiooni tema sõprade (teiste meeste) hulgas.

Tähtsaim fakt: suurim erinevus meeste ja naiste seksuaalses käitumises on erinevused meeste ja naiste seksuaalse käitumise motiivides.

Meil kõigil tuleks tegeleda enesevaatlusega ja mõtisklustega meie seksuaalse käitumise motiivide üle. Seks on inimeste psühholoogilise heaolu uuringutes kõige vähem uuritud element.

Täpsemalt loe selle kõige kohta ja otsi lisaviiteid artiklist: Todd B. Kashdan, https://www.psychologytoday.com/blog/curious/201601/13-reasons-we-have-sex?utm_source=FacebookPost&utm_medium=FBPost&utm_campaign=FBPost